Kas sage kätepesu nõrgestab immuunsüsteemi?
Mõned inimesed väljendavad aga kartust, et liiga sage kätepesu võib immuunsüsteemi nõrgestada, kuna lakkamatult ranget puhtust pidades puutume vähem kokku haigustekitajatega ega saa oma organismi immuun-kaitsemeetmeid piisavalt „koolitada“.
Hea uudis on, et olemasolevad andmed seda hüpoteesi ei kinnita. Sage kätepesu immuunsüsteemi ei riku, kinnitavad teadlased.
Selleks, et immuunfunktsioon hästi toimiks, on tõepoolest oluline kokkupuutumine mitmesuguste keskkonnas leiduvate pisikute ehk mikroobidega. Suurem osa neist aga ei põhjusta haigestumist.
Arvamus, et pindade sage intensiivne puhastamine ja isikliku hügieeni reeglite kuulekas järgimine nõrgestavad immuunsüsteemi, on nn hügieenihüpoteesi levinud tõlgendus. Viimase kohaselt võib väikelast ümbritsev keskkond olla liiga puhas, mistõttu laps ei puutu kokku piisava hulga pisikutega ja tema immuunsüsteem jääb arenemise käigus vajalikul määral stimuleerimata.
On väidetud, et taoline olukord toob kaasa allergiate, astma ja teatud autoimmuunhaiguste valdavuse kasvu elanikkonnas. Laias laastus on teadlased selle hüpoteesi aga kummutanud.
Oluline on silmas pidada, et ka liiga räpane keskkond pole immuunsüsteemile kasulik, vaid reeglina pigem süvendab põletikulisi protsesse organismis.
Mis tegurid siis immuunsüsteemi nõrgestada saavad? Seni läbi viidud uurimused annavad mõista, et seda võivad teha mõned meie nüüdisaegse elustiili aspektid nagu ebapiisav uni, teatud ravimite tarvitamine, antibiootikumidega liialdamine, D-vitamiini nappus, palju töödeldud toite ning vähe aed- ja puuvilju hõlmav läänemaine toiduvalik, kehalise tegevuse vähesus, stress ja ärevus.
Pisikuid leidub meie ümber kõikjal: õhus, toidus, taimedel, loomadel, pinnases ja vees. Neid võib kohata enam-vähem kõigil pindadel, sh inimorganismi sees ja naha pealispinnal.
COVID-19-pandeemia aegsed hügieenisoovitused aitavad pärssida koroonaviiruse levikut ja vähendavad olulisel määral nakatumisriski — kuid need ei kõrvalda kaugeltki kõiki pisikuid meie elukeskkonnast.
Puhastamisest ja pesemisest rääkides peame silmas pisikute ja kõikvõimaliku mustuse eemaldamist pindadelt. See ei tapa pisikuid, kuid neid kõrvaldades vähendab nende hulka ja sedakaudu nakkuste levimise riski.
Desinfitseerimine seevastu tähendab desinfektsioonivahenditeks nimetatavate kemikaalide kasutamist pindadel asuvate pisikute tapmiseks.
Käte hügieen on, teadagi, üks olulisemaid nakkuste leviku piiramise võtteid. Sage kätepesu (eriti kombinatsioonis desinfektsioonivahendite kasutamisega) võib naha loomulikku bioomi siiski rikkuda ja suurendada nahapõletike ilmnemise tõenäosust. Selle vastu on abi niisutavate kätekreemide kasutamisest.
