Koroonaviiruse puhang on kaasa toonud ülemaailmse paanika. Inimesed otsivad võimalikult tõhusaid viise enda kaitsmiseks.

Mõnda aega arvasid paljud, et kõige õigem abivahend on kirurgimask. Ekspertide osutusel on märksa olulisem aga lõpetada nina, silmade ja suu puudutamine. Paljud meist on seepeale avastanud, et puudutavad oma nägu sageli ja ei suuda kuidagi sellest kombest loobuda.

USA-s Kentucky osariigis tegutseva ärevushäirete ja nendega kaasuvate häirete uurimise keskuse KY-CARDS juhataja psühholoogi Kevin Chapmani osutusel on kalduvus oma nägu puudutada üldinimlik komme, kuna nägu puudutades saadame ümbritsevatele inimestele alateadlikult signaali, mis ütleb, et oleme eneseteadlikud.

Üks 2014. aasta aprillis ilmunud uuring on samuti andnud mõista, et enda näo puudutamine aitab reguleerida stressitaset ja soodustab mälestuste talletamist.

Kuna näo puudutamine on üks potentsiaalseid suhtlusmehhanisme, hakkavad inimesed enda nägu puudutama juba suhteliselt varajases eas ning see kujuneb harjumuseks, mistõttu on seda keerulisem lõpetada isegi terviseohu ähvardusel.

„Inimesed ei seosta üldiselt psühholoogiliselt enda näoga enamikku ohtude ja nakatumisega seonduvatest olukordadest, mistõttu ei seostata näo puudutamisega ka haiguseid,“ selgitas Chapman. „Suurem osa inimestest ei seosta tervishoiuekspertide soovitusi iseenda igapäevase funktsioneerimisega (nt näo puudutamisega) nn kontrolli-illusiooni tõttu.“

Chapman märkis, et üheks erandiks sellele reeglile võivad olla ärevushäirete all kannatavad inimesed, kes on enesekontrolli puudumisest teadlikumad.

Ehkki enda nägu on võimalik harvem või üldse mitte puudutada, nagu tervishoiueksperdid soovitavad, ei ole iseendaga sel teemal kurjustamisest sugugi abi, kuna mõtete allasurumine üldiselt ei aita inimestel oma väljakujunenud käitumisharjumusi ohjeldada.

Chapman soovitab karmuse asemel paindlikumat lähenemist. Selle asemel, et endale kinnitada „Ma ei puuduta täna avalikus kohas enda nägu üldse,“ öelge endale „Ma pean täna enda näo puudutamisest teadlikum olema.“

Mida veel teha saab? Chapman soovitas kasutada näo mittepuudutamise vajaduse teadvustamiseks nutitelefoni meeldetuletuste funktsiooni: „Harjumuste muutmine on kahtlemata võimalik. See nõuab enda harjunud tegevuste ümberprogrammeerimise oskuseid, mis on treenitavad.“

Üks võimalus harjumusi ümber kujundada on käes hoida ja pidevalt kasutada nn stressipalli. Samuti võib hoida käsi rinnal ristis — nii pole käed vabad ja nendega ei saa nägu puudutada, soovitab õppimist ja otsuste langetamist uuriv tunnetusteadlane Denise Cummins.

Lisaks näo puudutamise vältimisele tuleks ohtude maandamiseks kindlasti rakendada ka muid ekspertide soovitatud meetmeid nagu käte pesemine sooja vee ja seebiga vähemalt 20 sekundit vältel, haigustunnustega kodus püsimine ja haigestunutega kontakti vältimine.