Raske maksakahjustus areneb aegamööda ja haiguse algstaadiumis see endast üldiselt märku ei anna, maksa funktsiooni kontrollitakse maksaproovidega, vajadusel teostatakse radioloogilisi uuringuid.

Esmased sümptomid võivad olla seotud sapi koostise ja eritumise häirega, näiteks võib tekkida kõhupuhitus, kalduvus kõhukinnisusele või -lahtisusele, edasise maksatalitluse halvenemise korral võib tekkida nahalööve, nahapunetus ja võrgutaoline veresoonte laienemine (esineb enam labakätel, taldadel, näol, rindkerel, kõhul).

Maksakahjustusele võivad viidata ka kõhuvalud paremal roiete all; iiveldus, oksendamishood, kõhulahtisus, kõhu suurenemine; naha, limaskestade ja silmavalgete kollasus; üldine nõrkus ja depressioon.

Maksakahjustust soodustavad aga ülekaal, rasvumine, kõrge veresuhkru- ja kolesteroolitase, mõnel juhul ka ravimid ja toidulisandid ning perekondlik soodumus.