„Eriolukorras on mürgistuste ennetamine suurema tähelepanu all, sest üle 90% mürgistuste juhtub kodudes ja praegu veedavad inimesed seal tavapärasest rohkem aega. Oluline on arvestada ka sellega, et paljud on soetanud koju suurema koguse ravimeid ja kemikaale, mis ei pruugi tavapärastesse panipaikadesse ära mahtuda ja võivad seetõttu olla lastele kättesaadavates kohtades,“ ütles Mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder.

„Mürgistusõnnetused kipuvad juhtuma üsna sarnaselt. Kahjuks on väga levinud olukorrad, kus lapsed leiavad kapilt, laualt või põrandalt ravimid või nikotiinitooted, mis suhu liiguvad. Selliste olukordade ärahoidmiseks on vaja igapäevased rutiinid mürgistuste seisukohast läbi mõelda. Taolisi ohtlikke aineid on kõige ohutum hoida lukustatud kapis,“ rääkis Mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder.

Iga teine mürgistusinfoliinile 16662 tehtud kõne on seotud kemikaalimürgistustega. „Kemikaalidega seoses esineb peamiselt kaht tüüpi olukordi. Täiskasvanute mürgistused tulenevad enamasti sellest, et kemikaal on pakendist ümber valatud limonaadipudelisse või joogiklaasi ja seetõttu joogiga segi aetud. Väiksed lapsed kipuvad aga värviliste pakendite kallale. Näiteks pesugeelkapslite karp tundub nagu kummikommikarp,“ sõnas Oder.

Nikotiinitoodete osas tekitab tihti segadust termin „tubakavaba“. „Kõik nikotiinitooted on lastele ja noortele ohtlikud, sest nikotiin on närvimürk. Nikotiinitoodetest tingitud mürgistusõnnetusi juhtub kahjuks üha enam,“ selgitab Oder. Noorte seas on viimasel ajal populaarseks muutunud tubakavaba snus ehk nikotiinipadjad ning huuletubakas. „Eestis müüakse kuni 26 mg nikotiini sisaldavaid nikotiinipatju, kuid salaturul on liikvel kuni 249 mg annusega kaup. Selline annus on väga tõenäoliselt juba ka täiskasvanule eluohtlik,“ hoiatas Oder.

16662

Kui mürgistusõnnetus on juhtunud või tekib selle kahtlus, tuleb kohe helistada mürgistusinfoliinile 16662, et saada edasised tegevusjuhised. Telefoniliinile helistamine on anonüümne ja kohaliku kõne hinnaga.

„Mürgistusinfoliinile võib helistada mistahes mürgistusjuhtumi või selle kahtluse korral, olgu selle allikaks kodukeemia, taimekaitsevahendid, väetised, putuka- ja näriliste tõrjevahendid, kosmeetika, loodustooted, ravimid, narkootilised ained, seened, taimed, marjad, mürgiste loomade hammustused, mürkgaasid, alkoholid või reisidel tekkinud mürgistused,“ julgustas Oder. Rohkem teavet mürgistusohtude kohta veebilehel www.16662.ee.