Need, kelle jaoks polnud ilm liiga kuum, nautisid esimesi suvekuulutajaid hilisel pärastlõunal vabas õhus. Enamik lapsi mängis, samal ajal kui täiskasvanud valmistusid grillima. Kuid varasuvine idüll lõppes järsult kell 18.00 kohaliku aja järgi. Mõne minuti jooksul langes välis­temperatuur 21 kraadini, taevas läks pimedaks ja enne kui enamik inimesi jõudis oma kodudesse tagasi pöörduda, puhkes äge äikese­torm. Elektrit täis niiske tuul pühkis läbi äärelinnade ja kesklinna peaaegu 100 km/h jõuga. Majad said kahjustada, katusekivid lendasid, puud murdusid ja lõhkusid tänavatele pargitud autosid.

Kuid tormiga kaasnenud tegelik oht jäi nähtamatuks. Oma purustuste teekonnal keerutas see kuivast pinnasest üles tonnide viisi tolmu ja laotas selle laiali äikeselistes, välkuvates õhumassides. Selles tolmu-udus tantsis miljardeid õietolmuterakesi, mis pärinesid vahetult enne seda õitsenud austraalia rukkiheinalt. Terad imesid endasse äikesetormi niiskuse, nagu oleksid janusse suremas, paisusid mitu korda suuremaks ja lõhkesid seejärel nagu hiiglaslikus botaanilises ilutulestikus ülipeeneks tolmuks. Mõni minut pärast selle õietolmu ja peenosakeste pilve langemist Melbourne’i elanike peale, kui osakesed olid sujuvalt settinud hingamisteede kõige väiksematesse soppidesse, läks põrgu lahti. Varsti pärast kella 18 saabusid hädaabiteenistustele esimesed telefonikõned. Järgmise viie tunni jooksul kogunes neid peaaegu 2000. Melbourne’i­­­­ elanikel oli sõna otseses õhk otsa lõppenud. Kiirabi ei suutnud kõnede tulvaga toime tulla ja reageeris veel ainult kõige hullemate astmahoogude peale. Kõik need, kes telefonis veel enam-vähem rahulikult rääkida suutsid, suunati otse edasi valveapteekidesse. Nende apteekide ette moodustusid pikad järjekorrad vilinal hingavatest ja hingeldavatest inimestest. Peagi said astmapihustid otsa – mõned apteegid müüsid lühikese aja jooksul mitusada pihustit, nii suur oli nõudlus. Haiglad ja hädaabipunktid seadsid astmahaigete rünnakuga toimetulekuks fuajeedesse ja vastuvõtukoridoridesse sisse ajutised laatsaretid.

Kui torm lõpuks läbi sai, ilmnes kohutav rekord: Melbourne’i­­­­ haiglates oli teenindatud 8500 erakorralist astma­­­­­juhtumit, üheksa patsienti ei elanud tormi üle. Piisav põhjus, miks kohalik hädaabiteenistuse pressiesindaja võrdles 21. novembri 2016. aasta äikesetormi terrorirünnakuga. Mis oli aga täpsemalt juhtunud?

Katastroofilised astmaepideemiad on äikesetormi ajal haruldased. See nõuab eriti surmavat temperatuuri, õhu­niiskuse, tuule kiiruse ja õietolmu tiheduse kokkulangevust, et vallandada selline astmalaine, nagu juhtus Melbourne’is. Peaaegu kõik kannatanud olid õietolmu suhtes allergilised, kuid paljud ei olnud kunagi varem astmat põdenud. Erinevalt tavapärastest õietolmuteradest, mis nende suuruse tõttu samahästi kui ei jõua alumistesse hingamisteedesse, vallutavad ülipeened äikese tekitatud õietolmuterakesed ka väikesi ja väga väikesi hingamisteid. Peente tolmuosakestega segunemine muudab õietolmu ühtlasi eriti agressiivseks – ja nii vallandubki astmahoog.

Melbourne’i sündmusel on lähiminevikus olnud ka omad eelkäijad: sarnaseid astmahoogusid esines muuhulgas 1994. aastal Londonis, 2004. aastal Napolis, 2013. aastal Iraanis ja viimati 2016. aastal Kuveidis ja Saudi Araabias. Melbourne ise pidi toime tulema sarnase puhanguga ka juba 2010. aastal. On täiesti võimalik, et nendes sündmustes pole peagi enam midagi erakordset. Seda „tänu” kliimamuutusele.

Globaalne soojenemine – enamiku jaoks tähendab see polaaralade jääkatete sulamist, higistavat jääkaru ja koos oma luksuskuurortidega India ookeani vajuvaid Malediivide atolle. Grand Cru punased veinid, mis tulevad tulevikus Lõuna-Inglismaalt – selle jutuga võidad tähelepanu igas vestluses. Kliimamuutus põhjustab arstidele uusi väljakutseid ka Saksamaal. Erilise tähelepanu all on kopsud. Globaalne soojenemine mõjutab kopsusid, see on kindel. Aga millist mõju avaldab globaalne soojenemine kopsude tervisele? Millised ennetavad meetmed või tagajärgede kõrvaldamised on võimalikud ja kasulikud?

Muret tekitavad peamiselt äärmuslikud ilmastikutingimused, õhusaaste, nakkushaigused ja suurenenud allergeenide hulk. Kuumalained muutuvad sagedasemaks, eriti Lõuna-, Ida- ja Kesk-Euroopas. 2003. aasta suvel suri kuumalaine ajal nendes riikides 40 000 inimest rohkem kui muidu ühe keskmise suve jooksul. Enamik neist kannatanutest olid vanemad kui 65 aastat või põdesid hingamisteede haigusi.

Suvekuudel suureneb päikesekiirguse toimel õhus osooni ja peenosakeste osakaal, palavus ja õhusaasteained moodustavad halva liidu. Äärmuslik kuumus kuivatab hingamisteid ja suurendab temperatuurist sõltuvate närvikiudude kaudu bronhide kalduvust krampide tekkele. Kuivus häirib ka mukotsiliaarse puhastus­aparaadi tööd. Peenosakesed ja osoon põhjustavad nendes juba eelnevalt kahjustatud hingamisteedes palju suuremat kahju. Sel viisil võivad vallanduda rasked astma- või KOKi hood, aga ka hingamisteede infektsioonid ja isegi kopsupõletik.

Kopsuarstide ülesanne on arutada nende riski­altite rühmadega enne kuumaperioodi algust läbi võimalikud käitumis­viisid. Päevase vedelikutarbimise suurendamine, väljasviibimise piiramine, elu- ja magamisruumide jahutamine või hingamisteede haiguste ravi ajutine muutmine on lihtsad ja tõhusad põhireeglid.

Kliimamuutus mõjutab ka kopsuinfektsioonide esinemist. See ei tähenda tingimata halba. Saksamaal võib isegi harvem ette tulla selliseid hooajalisi infektsioone nagu nohu või teatud tüüpi kopsupõletik. Samas peavad kopsuarstid olema valmis leidma oma patsientidel baktereid, keda alles hiljuti eksootilisteks peeti. Malaaria tagasipöördumine Kreekas, Lääne-Niiluse viiruse juhtumid Itaalias ja Rumeenias ning troopilise Chikungunya palaviku piiratud puhangud Lõuna-Euroopas on esimesed kontinendi vallutajad uute patogeenide poolt. Samuti võivad lindude rände muutused kujutada inimestele ohtu linnugripiviiruse uute ohtlike variantide väljaarenemise tõttu.

Globaalse soojenemise tõttu suureneb märgade äikesetormide esinemissagedus ka Saksamaal. Õietolmu hooaeg hakkab tulevikus olema pikem ja intensiivsem, koos soojust armastavate taimede migratsiooniga laieneb õietolmu allergiate spekter. Eeskätt linnades ja linnastutes toodavad taimed heitgaaside mõjul rohkem õietolmu, mis seguneb peen­osakestega ja on seega eriti tugev allergeen. See suurendab meie jaoks ka „täiusliku tormi” tõenäosust. Selleks on parem valmis olla.

Melbourne’i näite puhul võib öelda, et tõhus eelhoiatussüsteem oleks võinud selle äikesetormi tohutut mõju leevendada. Majades viibinud inimesed jäid niisama hästi kui puutumata. Samuti oleks riskirühmade profülaktiline varustamine astmaravimitega muutnud paljud hädaabikõned mittevajalikuks.

Just nende meetmete abil üritavad nüüd Austraalia kopsuarstid tagada, et tulevikus oleks võimalik „astmatormidest” rahulikult läbi purjetada. Üks asi on aga prognoositav: ilmateate nutiseadmete rakendused muutuvad kopsude tervise seisukohast järjest olulisemaks.