Koged tihti külmavärinaid ilma palavikuta? Põhjused, miks need tekivad ja üks haigus, millele võivad külmavärinad viidata

Enamasti tekivad külmavärinad siis, kui inimesel on palavik, see on naha loomulik reaktsioon üritamaks temperatuuri normaliseerida. Vahel aga tekivad külmavärinad ka niisama. Miks?

Tavaliselt kogeb inimene külmavärinaid külmas keskkonnas, sealt ka nende nimetus. Või palavikku välja higistades. Aga on veel mõned olukorrad, kus võivad külmavärinad kergesti tekkida.

Näiteks võivad need tekkida suurt hirmu või ärevust tundes, siis on nende tekkeprotsess seotud inimese emotsionaalse seisundiga. Lisaks külmavärinatele võid hakata üle terve keha värisema, enesetunne võib muutuda halvaks ja võid minna näost kas punaseks või valgeks. Võid hakata ka tavalisest rohkem higistama.

Veel võivad külmavärinad viidata suurele füüsilisele pingutusele. Sul võib olla väga palav ja sa võid üle terve keha higistada, aga kui sa oled trenni tegemisega üle pingutanud, võid märgata tekkimas külmavärinaid ja ka sellega kaasneb enamasti kehv enesetunne.

Haigus, millele külmavärinad viitavad, on hüpoglükeemia ehk normist madalam veresuhkru tase. Hüpoglükeemia sümptomid lisaks külmavärinatele on veel higistamine, väga kiiresti lööv süda, nõrkus ja segadus, ehk võid kogeda kerget mälukaotust.

Allikas: Insider