Igal kevadel saab mürgistuse infoliin 16662 hulgaliselt kõnesid mürgiseid taimi söönud inimestelt või nende lähedastelt.

„Kindlasti tuleb alati olla ettevaatlik erinevate metsa- ja aiasaaduste söömisel ning ka väikese kahtluse korral tundmatu taim, mari või seen lihtsalt puutumata jätta,“ selgitab Saar ning lisab, et seda peaksid lapsevanemad kindlasti ka oma järglastele meelde tuletama, sest süütult söödud ilus taimekene võib olla tervisele vähemal või suuremal määral ohtlik, nagu näitab eelpool mainitud rododendroniõitest valmistatud joogi pruukimine.

Kuigi näiteks rabarberi noored varred on söögikõlbulikud ning taime lehti võib väikeses koguses kasutada supi maitsestamiseks, ei tohiks rabarberilehti nende maksatoksiliste omaduste tõttu mingil juhul kasutada smuuti ega pesto valmistamiseks.

Ettevaatlik tuleb olla ka maa sees leiduvate juurikate toiduks tarvitamisel – näiteks võilillejuurika asemel on varasematel aastatel roogi valmistatud mürgisest karumustika juurest. Samuti on inimesed karulaugu asemel söönud piibelehe ja mürgise sügislille lehti.

Enne taimede korjamist ja nende söömist peab kindlasti täpsemalt uurima nende välimust ja toimeid. Igasuguse mürgistuskahtluse korral tuleb helistada terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliinile 16662, mis alates 1. juunist on avatud seitse päeva nädalas ööpäevaringselt.