Need on migreeni ja pingepeavalude tegelikud algpõhjused

“Pingepeavalud ja migreenid võivad tihtipeale olla võimendatud ärevusest, stressist, madalast enesehinnangust, teadmatusest, kuidas muuta oma elustiili tervislikumaks ja kuidas leida enda siht elus. Pidev stressi- ja pingeseisund on tihtipeale see, mis võimendab väga paljusid terviseprobleeme nagu peavalusid, migreene, autoimmuunhaiguseid ja teisi neuroloogilisi sümptomeid,” ütleb füsioterapeut Helina Kalda, kes töötab Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliinikus neuroloogias, peavalukliinikus ning AJK kliinikus füsioterapeudina.

Edu Akadeemia on loonud uue virtuaalse kogukonna “Teadlikult õnnelik mina”, mis ühendab lääne ja ida meditsiini nõuandjad. Kogukonnast leiab erineva valdkonna ekspertide soovitused ja lahendused ning igal kuul käsitletakse erinevat vaimse tervise teemat. Seal annab nõu ka füsioterapeut Helina Kalda, kes tegeleb kõige rohkem enda praktikas sügavate kõhuhingamistega, mindfulness ehk siis teadveloleku praktikatega, õpetab neid baastasemel mediteerima, enda sisse vaatama, räägib tervislikust toitumisest, vedeliku tarbimisest, unekvaliteedist, tööstressi vähendamisest, ergonoomilistest võtetest ja kehalisest aktiivsusest.

Kõik on inimese enda kätes

“Isegi kui arst kirjutab teile välja ravimi peavalude leevendamiseks, siis tegelikult on see vaid üks osa raviprotsessist. Teine osa on inimese enda aktiivne roll paranemises. See tähendab, et inimene peab ise tegelema peavalu algpõhjuse välja selgitamise ning selle muutmisega” selgitab Helina.

Helina sõnul pead ise aktiivselt tegutsema sellega, et nendest probleemidest lahti saada. Esimene samm selleks on probleemi märkamine, aktsepteerimine ja kindlasti spetsialistidelt abi küsimine ning teine samm on enda elustiilis korrektuuride tegemine.

Kombinatsioon lääne ja ida meditsiinist

Helina sõnul ei tõmmata kindlasti “Teadlikult õnnelik mina” kogukonnas lääne meditsiinile vett peale ega hakata ühte eelistama teisele, vaid tahetakse luua hästi toimiv kooslus. “Lääne meditsiini diagnostika aitab meil leida selle, mis on inimesel algprobleem ning pakkuda inimesele vajalikku ravi. Ida meditsiin pakub erinevate toetavate tehnikatega võimaluse vaadata sügavalt enda sisse ning aitab märgata enda psühholoogilisi või elustiilist tulenevaid takistusi. Ühelt poolt anname natuke, teiselt poolt natuke ja siis saabki ideaalne kokku,” selgitab Helina.

Oleme ju ometi liikumas ka selle suunas, kus arstid suunavad näiteks migreenipatsiente psühholoogi juurde, soovitavad hingamisharjutusi, suunavad kognitiiv-käitumiseteraapiasse või füsioterapeudi juurde.

Helina loodab, et “Teadlikult õnnelik mina” keskkond muudab inimesed teadlikumaks, kuidas enda elustiili muuta ja ennast teadlikult tervendada, mis probleem ka ei kimbutaks. “Läbi teadlikkuse suudame leida enda sees oleva õnne ning hakkame mõistma, et me peame võtma vastutuse meie elus toimuva eest ise. Meie õnnetunne ei saa sõltuda ümbritsevatest inimestest ega asjadest” räägib ta.

Alusta hommikut õigesti

Et teadlikult luua endale paremat päeva, Helina soovitab alustada hommikut kerge nii-öelda check-in’iga, et inimene tajuks ära, mis on täna tema roll, mis ta võiks endale täna eesmärgiks võtta. Ta soovitab võtta näiteks kolm eesmärki ning tunda pärast rõõmu, et need asjad said tehtud, mitte lisada endale veel kümmet asja listi.

Tasub ka visualiseerida oma päeva, kus kujutad end ette kõige paremas vormis, kuidas see päev samm-sammult läheb. “Hinga rahulikult viis korda sügavalt sisse ja välja, üks käsi rinnakul ja teine kõhul. Sisse hingates peab liikuma kõht väljapoole, välja hingates sissepoole ning kujuta tänast päeva sellisena, nagu sa seda kogeda tahaksid,” juhendab ta, et igaüks võiks siiski leida viis minutit enda jaoks, et õnnehormooni läbi visualisatsiooni juurde toota.