Pika pimeda perioodi jooksul oleme ära kasutanud suurema osa suvel kogutud kehale tarvilikest vitamiinidest ja mineraalidest. Parajas koguses juur- ja puuvilju hõlmava menüüga oleks organismil vajaminevaid vitamiine ja mineraale aasta läbi, kuid paraku on keskmise eestlase talvisel toidulaua rohelist märksa vähem. "Kevadise vitamiinikuuriga saame turgutada talvest väsinud keha ning särava ja energilisena suvele vastu minna," räägib Südameapteegi farmatseut Kerli Vahar.

Eriti vajavad apteekri sõnul kevadist vitamiiniturgutust alates kolmekümnendates naised. "30ndates naised teevad karjääri, sageli kasvatades samal ajal lapsi ja hoolitsedes perekonna eest. Samuti on see aeg, mil naise keha hakkab vaikselt muutuma – nahk kaotab varasema elastsuse ja ilmuvad esimesed kortsud."

Kevadine ilukuur vitamiinide ja mineraalidega

Väsimus ja kahvatu väljanägemine võib viidata vitamiinipuudusele. Vitamiine on vaja, et organism saaks täistuuridel toimida ning kuna igal ajal me neid toidust parajalt kätte ei saa, oleks hea organismi kosutada toidulisanditega.

Näiteks toetab apteekri sõnul naha nooruslikkust A-vitamiin, mida on vaja limaskestade normaalseks arenguks, toetades rakkude arengut ja kudede moodustamist. Niisamuti aitab hoida keha nooruslikuna ja vähendada kortsukesi E-vitamiin ja immuunsust tugevdada, aga ka sidekoe normaalset arengut tagada vitamiin C.

"Väsimuse vastu on väga head B-rühma vitamiinid, eelkõige on neid vaja toidust energia kätte saamiseks ning osa neist on väga head ka naha, juuste ja küünte jaoks," räägib Vahar ja selgitab, et kui B3 on vaja närvikoe ja naha normaalseks toimimiseks, siis biotiin (tuntud ka kui B7-vitamiin) aitab organismil omastada rasvu ja süsivesikuid ning on oluline naha taastumiseks ja elastsuseks ning juuste ja küünte tugevdamiseks.

Kuidagi ei saa me ka ilma lisa D-vitamiinita, mis annab energiat ja kaitseb nahka.

Antioksüdantsete omadustega vitamiini sarnase ehitusega koensüüm Q10 on organismi igapäevase energiavarustuse oluline komponent, mis võimaldab rakus energiat toota ning tõstab vastupanu stressile ja haigustele. Lisaks aitab Q10 pidurdada keha vananemisprotsesse. Kerli Vahar selgitab, et viimase omaduse tõttu leiab Q10 vitamiini lisaks vitamiinidele ka erinevas kosmeetikas, eriti kreemides.

Iluvitamiinide kõrval vajab keha talveunest ärkamiseks ka mitmeid mineraale. Räni parandab juuste struktuuri ja välimust ning muudab küüned tugevaks. "Just räni võime siduda sidekudedes vett niisutab nahka ja muudab selle siledamaks," sõnab farmatseut, kuid nendib, et paraku ei suuda keha pärast 20. eluaastat räni ise toota ega varusid koguda, mistõttu tuleks seda kindlasti juuste, küünte ja naha tervise nimel juurde tarvitada.

Rasvhapetest on asendamatu oomega-3. Erinevalt oomega-6-rasvahappes ei suuda keha oomega-3 ise toota, mistõttu tuleb meil ka seda farmatseudi sõnul juurde manustada. "Oomega-3 ja -6-rasvahapped peavad olema tasakaalus ning kuna igapäevane toit sisaldab oluliselt rohkem oomega-6-rasvhappeid (taimsed õlid) kui oomega-3-rasvhappeid (kalad ja meresaadused), tuleks suurendada nimelt viimase tarbimist."

Väline turgutus õige kosmeetikaga

Talvest tingitud naha probleemide, nagu kuivuse, kestenduse, punetuse, akne ja pigmendilaikude korral aitavad lisaks sisemisele vitamiinide ja mineraalide turgutusele ka erinevad maskid, koorijad ja kreemid. Varakevad on eriti hea aeg just seerumikuuriks. "Enne näokreemi kasutamist sobib näole ja kaelale kanda paar tilka seerumit, mille aktiivained aitavad tõhusalt ja kiirelt nahka toita, lisada toonust ja siluda kortse," soovitab Vahar.

Farmatseudi sõnul tasub eelistada apteegikosmeetikat, mis on keskkonnasõbralik ning valminud koostöös nahaarstide, allergoloogide ja erialaarstidega. "Erinevalt tavakosmeetikast võib kindel olla, et apteegikosmeetika koostisosad on naturaalsed ja ei kuivata nahka, ummista poore ega põhjusta allergiat.“

Südameapteegi farmatseut Kerli Vahar lisab lõpetuseks, et vitamiinide- ja kreemide-maskide turgutusest pole üksi kasu, kui me ei vaata üle oma igapäevaharjumusi. Tervisele teeb head sportimine, värskes õhus viibimine ja rohke vee joomine. Küll aga halba ja seda eriti nahale kohv, vähene uni, liigne või kaitseta päevitamine, alkohol ja suitsetamine.