Mai on melanoomi teadlikkuse tõstmise kuu, mil räägitakse rohkem haiguse ennetamisest, sümptomitest ning ravist. Varajases staadiumis avastatud melanoom on ravitav.

„Nahamelanoomi üks tekkepõhjus peitub just lapsepõlves saadud päikesepõletustes,“ selgitas Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Dr Niine Nahakliiniku onkoloog dr Elen Vettus. „Halvasti mõjuvad nahale lõunamaa reisid, kus puututakse kokku eriti intensiivse vahelduva ultraviolettkiirgusega. Päike võib olla väga ohtlik ning meie nahk ei unusta saadud päikesepõletusi kunagi. Kahjustunud nahk ei tähenda ainult seda, et nahk on pärast päevitamist muutunud punaseks, õhetavaks ning hiljem ketendavaks. Igasugune pruun jume liigitub nahakahjustuse alla — ka kerge päevitus,“ lisas dr Vettus.

„Lapsevanematena on meil kohustus oma lastele selgitada, et kõige ilusam on loomulik nahavärv ning soojade ilmade tulekuga peab nahka kaitsma eelkõige riietusega (lastele soovitatav UPF märgistusega), sealhulgas mütsi, päikeseprillide ning päiksekaitsekreemiga. Päiksekaitsekreemi faktor võiks olla 30 ja rohkem ning sisaldama tsink- või titaanimdioksiidi, sest need omavad füüsikalist kaitset ultraviolettkiirguse eest. Samuti peaks kreem kaitsema nii UVB- ning UVA- kiirguse eest. Kindlasti ei piisa ainult hommikul kreemitamisest, vaid kreemi tuleks uuesti määrida iga kahe tunni tagant ning peale ujumist ja sportimist. Kui me kreemitame iseennast, teevad seda meie eeskujul ka lapsed. Õnneks on oma naha eest hoolitsemise trend tõusmas ning näen oma praktikas ka pisikesi patsiente, kes tulevad kontrolli mõttes oma sünnimärke näitama. Neile on õpetatud, et päevitamine on kahjulik ning oma nahatoon on väga ilus! Ärme unusta, et lapseea harjumused ja eeskujud jäävad enamasti inimest mõjutama kogu eluks,“ rääkis onkoloog.

„Loomulikult on õues ja värskes õhus olemine kõigile väga kasulik, kuid intensiivse päikesevalguse eest tuleks siiski varju hoida,“ märkis dr Vettus. „Siinkohal tahaksin öelda neile inimestele, kes planeerivad terviseradasid ja mänguväljakuid — kindlasti peaks pinkide ja laste mängualade juures olema rohkem päikese eest kaitstud alasid.“

„Meie naha teine suur vaenlane on solaarium. Ma ootan päeva, mil alaealistel keelataks solaariumis käimine — lisaks melanoomiriskile kiirendab solaarium naha vananemist ning rikub noore inimese nahka. Tegelikult ei peaks oma tervise huvides solaariumis päevitamas käima mitte keegi. Tegime Dr. Niine Nahakliinikuga Terviseametile ja Sotsiaalministeeriumile ettepaneku alaealistele solaariumi keelata juba seitse aastat tagasi. Alles 2019. aastal jõuti seaduseelnõuni, mis keelab alaealistele solaariumi ning tätoveerimise. Loodan väga, et see seadus võetakse varsti vastu,“ lisas dr Vettus.

Millal pöörduda spetsialisti poole?

Dermatoskopisti juurde peaks pöörduma juhul, kui nahale on tekkinud uus märk, mis kiirelt muutub- kasvab ja muutub tumedaks. Elu jooksul tekib inimesele ikka sünnimärke juurde, kuid kiired muutused täiskasvanueas vajavad kindlasti arsti tähelepanu. Lapseeas tekkinud sünnimärgid kasvavad koos lapsega.

Lesiooni asümmeetria, ebakorrapärane äär, mitmevärvilisus võivad viidata samuti pahaloomulisusele ning sellise märgi olemasolul tasuks samuti vastava kvalifikatsiooniga arsti juurde pöörduda. Umbes 80% nahamelanoomidest on juba nahale tekkides melanoomid, see tähendab seda, et nad on pisikesed, alla 5 mm. Tähelepanu peaks pöörama ka roosadele lesioonidele ja noodulitele.

Kui sünnimärk läheb trauma tõttu katki, siis ei pea kohe arstile pöörduma. Umbes kuu ajaga peaks märk ära paranema — mõnikord armiga, olenevalt trauma sügavusest. Kui mõni märk nahal ei parane ise ära või veritseb spontaanselt, siis tuleb kindlasti arsti juurde pöörduda.

Kindlasti ei pea muretsema kõikide nahast kõrgemate sünnimärkide pärast: intradermaalseid neevuseid esineb paljudel.

2-3 kuu tagant võiks iga inimene oma naha peegli ees üle vaadata. Kui 1-2 märki jäävad silma, sest erinevad teistest, kas siis suuruse, kuju või värvuse poolest (nn inetu pardipoeg), tuleks pöörduda dermatoskopisti poole.

Sünnimärkide baaskontroll oleks soovitatav kõikidele eestlastele, sest oma heleda nahaga oleme melanoomi riskigrupis. Vastavalt individuaalsele riskile annab arst soovituse, kui tihti peaks edasine kontroll olema. Kindlasti ei vaja kõik patsiendid iga-aastast kontrolli.