Küllap on sinugagi juhtunud midagi sarnast. Tuled tuppa ning ei suuda meenutada, milleks tulid. Või kaotad alailma autovõtmeid. Sa ei suuda meelde tuletada tuttava nime, kes sinu ees seisis. Sinu peas oli tühjus. Sellistel hetkedel mõtlevad paljud inimesed hirmuga: „Ainult mitte seda! Kas mul algab nüüd Azheimeri tõbi? Kas hakkan oma intellekti kaotama?“

Kui oled mures, siis tea, et sa pole üksi. Hiljutine uuring, mille viis läbi Alzheimeri Assotsiatsioon, näitas, et 60% kogu maailma inimestest arvab ekslikult, et see tõbi on vananemisele omane.

Siiski peab vahet tegema tavalise vanusega seotud mälu halvenemise ja dementsuse või Alzheimeri tõve vahel. Kui sa ei suuda meenutada sündmuse või vestluse üksikasju, mis toimusid aasta tagasi, siis see on normaalne. Kui aga ei suuda meelde tuletada, mis toimus eelmisel nädalal, siis on see juba põhjus muretsemiseks.

Teadlased toovad välja kolm faktorit, mis paigutavad inimesed riskigruppi:

  • Vanus: kolmandikul 85-aastaseks saanud inimestest tekivad ühed või teised kognitiivsete funktsioonide nõrgenemised.
  • Azheimeri tõbi esineb perekonna ajaloos.
  • Üks mõnest väga harvaesinevast geenist.

Ent isegi siis, kui sa tõepoolest kuulud riski kategooriasse, ei tähenda see veel, et sa kindlasti haigestud. Tänapäeval on olemas tohutu hulk informatsiooni selle kohta, kuidas on võimalik vaimsete võimete kaotust ennetada.

Järgnevalt on toodud mõned soovitused, mis põhinevad uusimatel uuringutel.

1. Heida endale väljakutse

Püstita enda ette keerulisi ülesandeid. Välju oma mugavustsoonist ja ürita teha midagi täiesti uut. Seda isegi siis, kui esialgu tunned end ebamugavalt. Just see sunnib aju arenema.

2. Ära kiirusta pensionile minekuga

Perspektiiv minna varakult pensionile võib ju paista ahvatlev, ent sinu ajule on see mürk. Uurijad jälgisid riigiteenistujaid Suurbritannias 14 aastat enne pensionile jäämist ja 14 aastat pärast. Teadlased tegid kindlaks, et pärast pensionile jäämist vähenesid märgatavalt sõnade
meelespidamise võimed.

3. Õpi iga päev midagi uut

Alusta võõrkeele õppimisega või asu laulmist või maalimist õppima. See aitab kognitiivseid võimeid arendada ja töös hoida. Teadlased viisid läbi uuringud Londoni taksojuhtide seas, kes pidid selgeks saama linna kaardi, kus oli märgitud 25 000 tänavat, ning andma seejärel eksami. Aju skaneerimine näitas, et autojuhid, kes tegid edukalt läbi eksami, olid saavutanud füüsilisi muutusi oma ajus. Ning nad parandasid oluliselt oma kognitiivseid võimeid.

4. Hoia kontakte

Aju treenitakse, kui suheldakse teiste inimestega. Ühes uuringus võrdlesid teadlased eakate inimeste suhtlemistavasid. Vähe suhtlevate inimeste mälu halvenes kaks korda enam, võrreldes nendega, kelle suhtlusringkond oli lai. Seega, laienda oma sotsiaalsete kontaktide ringi.

5. Treeni tasakaalu

Uuringud näitasid, et inimesed, kes ei suuda seista ühel jalal rohkem kui 20 sekundit, on sagedamini allutatud aju väikeste veresoonte kahjustustele. Näiteks mikroinsultide näol. Seega treeni oma tasakaalu või tegele hiina Tai Chi võimlemisega.

6. Liigu rohkem

38- kuni 60-aastaste naiste uuring näitas, et füüsilised harjutused lükkavad Alzheimeri tõve saabumise edasi keskmiselt 9,5 aasta võrra. Isegi kerged füüsilised koormused, sellised, nagu igapäevane kõndimine, on efektiivsed ja lükkavad haiguse tuleku edasi, kui see on tõesti vältimatult tulemas.

Allikas: Psychologies.ru