Halb üllatus on see, et veeninõrkusega jalale võib kurja teha pisimgi vigastus. “Kui juba on tekkinud nahaaluse koe muutused, võib isegi sääsehammustus säärel põhjustada mitteparaneva haavandi. Kratsid kupla, nahk läheb katki ja sealt edasi hakkabki arenema haavand,” räägib jalaraviõde Tiina Mitt.

“Või tuleb säärele väike kriimustus, näiteks suvel aias tikripõõsa okkast. Kriimustuskoht läheb aina suuremaks ja suuremaks. Aga see juhtub ainult siis, kui on juba tugev veenikahjustus. Sel juhul peab oma jalgu igasuguste vigastuste eest hoolega kaitsma.”

Tiina Mitt lisab, et on veel üks asi, mille järgi veeninõrkuse ära tunneb: “Siis muutub jalg tagurpidi pudeli kujuliseks: sääre alumine osa, kuni sääremarjani, on peenike, ülalpool, kuni põlveni, aga läheb jämedaks. See on tavaliselt nii ühe jalaga, teine säär on ilus voolujooneline. Sel juhul on jämedaks läinud sääres nahaaluse koe muutused. Ja kui seal mingi väike trauma tuleb, tekivad haavandid. Kui aga veenilaiendid ja koekahjustused on väiksed, siis see ei takista haava paranemist.”

On ka põletikuoht

Midagi lohutavat ka: haavandeid ei pruugi kõigil ja alati veenilaiendite tõttu tekkida. “Kui aga tekivad, siis tüüpiliselt alati säärel. Kriimustus või muu väike vigastus kattub algul tumeda koorikuga ja inimene arvab, et küll paraneb ära. Mõnikord paranebki, aga tihtipeale hakkab vigastuskoht hoopis suurenema: sinna sisse võivad tekkida pruunikad või mustad kolded, samuti väiksed verevalumid. Haavand muudkui laieneb ja laieneb ning selle paranemine võtab alati palju aega,” nendib jalaraviõde. “Aga selleks on tähtis turse jala pealt ära saada — muidu haavandid ei parane, kui turse ei vähene. Seda saab samamoodi teha tugisukaga, all haava peal side.”

Loe edasi portaalist Kodus.ee