Mis on mikrobioom?

Meil on kehas miljardeid baktereid. Me elame nendega koos ja neil on täita vastutusrikas roll immuunsüsteemi kaitsemehhanismides. Meie soolestikus elavate ja toimetavate mikroorganismide ehk bakterite, viiruste, seente ja algloomade kooslust nimetatakse “mikrobiootaks” ja mikroobide koosluse geenide kogumit “mikrobioomiks”.

Mikrobioomi kooslus määrab ära suure osa meie seedimise kvaliteedist – kui tihti me käime tualetis, kas meil on puhitusi, kõhukinnisust- või lahtisust jms. Näiteks kannatab ligi 28% elanikkonnast kroonilise kõhukinnisuse all, paljud neist ei otsi sellele abi ja on nii harjunud, et isegi ei märka seda enam. Püsivad seedimishäired võivad viia tõsisemate tervisehädadeni. Mikrobioomi kvaliteedi tagab aga meie toitumine, st mida paremini me hoolitseme söömisvalikutega oma mikrobioomi eest, seda vähem esineb meil seedimisega seotud probleeme. Nii mõnegi toiduaine puhul on kohane visata nalja, et see ei meeldi meie mikrobioomile.

Tasakaalus mikrobioom

Teadlased jagavad mikrobioomi koosluse vastavalt inimesel tekkida võivatele vaevustele kolmeks: potentsiaalselt “kasulikud”, “kahjulikud” ja haigust tekitavad (meditsiini keeles patogeensed) bakterid. Erinevate bakterite tasakaalu saab teadliku toiduvalikuga muuta.

Oma mikrobioomi tasakaalu nn “kasulike” bakterite kasuks on võimalik parandada, süües rohkem mitmekesist kiudaineterikast toitu, mis korrastab seedimist. Näiteks lisa oma menüüsse täisteratooteid – asenda tavaline pasta täistera pastaga, söö tatart, pruuni riisi, sai vaheta täisteraleiva vastu, söö rohkem kaunvilju, võta vaheampsuna peotäis pähkleid või seemneid ning ideaalne oleks kui sööd päevas kokku vähemalt 5 peotäit puu- ja köögivilju. Kindlasti võiks jälgida toiduvalikul, et taldrikule satuks harva või üldse mitte sai, rafineeritud pagaritooted, burgerid ja muu tugevalt töödeldud toit.
Kellel aitab oma mikrobioomi tundmine elukvaliteeti parandada?

Oma soole mikrobioomi koosseisust võiksid eelkõige olla teadlikud inimesed, kellel on kaaluprobleeme, vaevuseid seedimisega (sh pikemaajalisem kõhulahtisus või -kinnisus), on eridieedil vms. Teiseks sportlike, kaalu langetamise või organismi puhastamise eesmärkidega inimesed, kellele mikrobioomi koosluse ülevaade annab sisendi toitumiskava koostamiseks.

Kaka räägib tõtt sinu toitumise valikutest

Eesti teadlased on Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arendusekuses (TFTAK) seitsme aasta arendustöö tulemusena välja töötanud Mikrobioomi uuringu, mille aluseks on enam kui 300 eestimaalase kaka- ehk roojaproov. Vastuse raportit on edasi arendatud Eesti suurima meditsiinilabori SYNLAB molekulaardiagnostika osakonna spetsialistide ja mikrobioloogidega. Nii saab nüüd tellida SYNLABist Mikrobioomi uuringu, labor teostab proovist bakterite DNA eraldamise, millest teadlased saavad uuringu teostada. Inimesel tuleb roojaproovi juurde täita toitumispäevik kolme proovivõtule eelneva päeva kohta ning terviseküsimustik haiguste, ravimite ning eluviisi kohta, mille alusel saab isikliku ülevaate oma mikrobioomi kooslusest. Lisaks kõrvutatakse konkreetse inimese tulemusi ka võrdlusgrupi tulemustega.

Uuringutulemuste tõlgendamiseks ja toitumissoovituste saamiseks on soovitatav pöörduda kvalifitseeritud toitumisnõustaja või –terapeudi poole. Uuri lähemalt MINU.SYNLAB.EE.