Tervislikult toituva inimese menüüsse kuulub tavaliselt ka tassike-paar kohvi. Kui kohv jõudis 18. sajandil Euroopa põhjaossa, siis pidasid ühed jooki tervisele kasulikuks ja teised lausa mürgiks. Praeguse statistika järgi joovad maailmas kõige rohkem kohvi soomlased.

Kohvi toimet tervisele on uuritud ja uuritakse edasi, selle joogi seos südame- ja veresoonkonna haigustega on huvitav.

Kohvi peetakse mõnujoogiks, mis sisaldab värskendavat kofeiini, kuid sama ainet leidub kakaoubades, mustas ja rohelises tees, koolajookides.

Kofeiini osatakse ubadest eraldada ka nii, et kohvile iseloomulik aroom säilib, mitmeid kohvisorte müüaksegi kofeiinivabana.

Mõistlikuks kohvijoomiseks peetakse 4–5 tassi päevas, üle selle läheb kirja juba liialdamisena.

Kohvis sisalduv kofeiin tõstab veidi vererõhku, kuid vaid lühikeseks ajaks. Kõrge vererõhuga inimeste ja kohvi kohta on mõned uurimistulemused olnud vasturääkivad, neil soovitatakse juua 1–3 tassitäit päevas, mitte rohkem.

Loe edasi portaalist Kodus.ee