Sügisene vitamiinipomm: kõrvitsas on vähe kaloreid ja palju organismile ülivajalikke aineid!
Tõepoolest on suur kõrvits mõnel määral nuhtlus, kuid ometi oleks juba nende katki lõikamise aeg. Ega pikk toas või isegi jahedas ruumis hoiustamine talle kasuks tule. Ühtedel võivad ilmuda mädaniku alged, teistel seesmine hallitus jm. Jõulud varsti ukse ees ja see mõte viib kindlalt temast salatiks valmistamisele. Kuid, kui palju ikka võib, on ju teisigi salateid hoiustatud! Kui aga pirakad kõrvitsad olemas, siis mõelgem, sest peale salati on hulganisti võimalusi nende kasutamiseks. Tore on ka naabriga kahasse jagada ja teinekord temalt tagasi saada!
Kõrvitsas on miniapteek
Kõrvitsas on vähe kaloreid (23 kcal/100 g) ja organismile ülivajalikke aineid. Meie aedades kasvatatav kõrvits ei jää maha oma maitse- ja raviomadustelt arbuusist. Kõrvitsa viljaliha sisaldab rohkesti karotinoide ja suhkruid, samuti valku, ensüüme, vitamiine (A; B; E; PP; C), pektiinaineid, orgaanilisi happeid ja mineraalaineid (kaalium, kaltsium, magneesium, vask, raud, fosfor, koobalt jt) ning kiudainet.
Kõrvitsa seemned on samuti väärtuslik kraam, mida tuleks ära kasutada. Rahvameditsiinis on kõrvitsa seemneid juba ammustest aegadest kasutatud parasiteerivate usside väljutamiseks ja neerude talitluse korrastamiseks ning meeste eesnäärme põletiku korral. Seemned on väga õlirikkad (tööstuses toodetaksegi õli) ja viimases on rikkalikult rasvlahustuvaid vitamiine A ja E ning mikroelementidest oluliselt tsinki. Viimase suurem sisaldus aitabki eesnäärme healoomulise suurenemise puhul. Kodusel teel on õli kätte saamine raske, aga edukalt saame kätte kõik vajaliku purustatud seemnetest.
Kõrvitsa viljaliha on õrnakoeline, mahedamaitseline ning vähese tselluloosiga (sobib hästi dieettoiduks). Paljude pektiinainete, vitamiinide ja ensüümide sisaldus määrabki kõrvitsa raviomadused. Kiudaine rohke sisaldus väldib kõhukinnisust, leevendab soolepõletikke ning vähendab kolesterooli hulka organismis. Oluliseks peetakse ka kõrvisa võimet eemaldada organismist liigseid sooli ja vett, kuna sisaldab palju kaaliumi. Kõrvitsas peitub vähki tõrjuv toitainetekolmik (vitamiin C, kiudaine ja karotiin.
Suure kaaliumi sisalduse tõttu on kõrvits kasulik südant toetavas dieedis. Teda võiks igasse hommikuputru riivida, pannkoodi tainasse, salatisse kuhu iganes lisada. Seemneid ei peaks eesnäärme probleemidega mehed üksinda sööma, vaid kuivatatud, peenestatud seemned on kõikidesse toitudesse lisatavad oma pähklitaolise maitse ja kõrge toiteväärtuse tõttu. Olgugi, et meie kodus pole muret nende haigustega, on peenestatud seemned alati käeulatuses, et neid kõikjale lisada. Mulle ei jätku oma kõrvitsate seemnetest, ostan alati pakkide kaupa poest kooritud seemneid ja jahvatan kohviveskis.
Kõrvitsamahl
Parim, mida me oma pere heaks kõrvitsast teha saame, on mahl. Toormahlas on kontsentreeritult kõik toitained ja ensüümid. Vajalik oleks omada kodus minimahlapressi.
Mida ravitakse mahlaga:
- neeruhaigused (vähemalt 0,5 kl päevas lahjendatult veega)
- puhastab organismi
- unetus (õhtul meega 0,5 kl)
- jämesoolepõletik (0,5 kl mahla 3 korda päevas)
- kõrgvererõhutõbi ning südame ja veresoonkonnahaigused (0,5 kl 3 korda päevas)
- maksahaigused (0,5 kl 2 korda päevas)
- tugevdab immuunsüsteemi.
Ravikuuri pikkus oleneb haigusest ja enesetundest, võib kesta 2 kuud. Mahla maitse parandamiseks võib lisada veidike hapumaid mahlu, mett jm.
Viljaliha väärtus
Kõige tervislikum on süüa toorelt nagu arbuusi, kuid kui tarvitame keedetult, siis ei tohi kunagi liiga pudruks keeta.
Ravib lisaks eeltoodule:kõhukinnisust, kõrgvererõhust tekkinud turseid, ülekaalu, vähkkasvajaid jt.Süüa tuleks vähemalt 0,5 kg päevas ja ravikuuri pikkus võiks olla kuni 4 kuud.
Toiduks igati
Vanal ajal valmistati ikka kõrvitsasalatit äädika marinaadis ja piimaga kõrvitsa-manna suppi ja sellega enamuses piirdutigi. Nüüd olge targemad ja kasutage köögiviljasuppides, ühepajatoitudes, vormiroogades, toorsalatites riivitult, segahoidistes, taignates riivitult, pirukatäidistes, koos marjade ja puuviljadega, magusates ja soolastes kreemides, küpsetistes jm. Nii saab kõrvitsast koos õunte või pohladega valmistada marmelaadi ja sukaadi, koos hapude marjadega ka keedist, kasutamisvõimalused on suured.
Pole praegugi hilja valmistada veel puu otsast korjamata astelpajumarjadega moosi või salatit (oleneb suhkru kogusest). Hoopis piduliku roa saame, kui täidame kõrvitsa millegi meelepärasega ja valmistame ta ahjus üleküpsetatud roana. Vaja läheks küll väiksemat kõrvitsat, kuid võib lõigata ka sektoriteks ja kasutada neid ükshaaval. Muide, järelejäänud kõrvits püsib nädala kilesse mähituna külmkapis, juhul kui ülejäänule teisteks päevadeks rakendust leiame.
Artikkel pärineb Naisteka arhiivist!
