Peaasjalikult selle tõttu, et rafineeritud suhkrut lisatakse odava täiteainena ja inimese loomuliku magusa maitse eelistamise tõttu pea kõikidesse toitudesse.

Toitudele lisatud suhkur ei tohiks anda meile rohkem, kui 10% kogu kalorite hulgast, kuid vähemasti Ameerikas on see number keskmiselt 15%. Maailma terviseorganisatsioon kaalub soovitusliku koguse vähendamist poole võrra, piirates seda viie teelusikatäie peale päevas — umbes nii palju suhkrut saab kõigest poolest purgitäiest karastusjoogist. Ameerika südameliit on juba ammu soovitanud, et naised ei tohiks tarbida üle kuue teelusikatäie suhkrut päevas ning meeste puhul peaks see jääma alla üheksa lusikatäie.

Suhkru kahju kehale on siiski suurem, kui lihtsalt toitainete vaeguse põhjustamine. Liigse suhkrutarbimise ja haigestumise vaheline seos ei ole midagi uut. Juba mitu aastakümmet tagasi kirjutas toitumisteaduse professor John Yudkin raamatu, milles väitis, et suhkur on peamine süüdlane südamehaiguse ja II tüübi diabeedi puhul. Kuid madala rasvasisaldusega toitude kõrgajastul võitles toiduainetööstus jõuliselt Yudkini väidete vastu.

Mis kehas suhkru tarbimisel toimub?

Üldine termin “suhkur” võib tähendada mitmeid asju. Lauasuhkur, ehk sukroos koosneb glükoosi ja fruktoosi molekulist. Glükoos tekib taimedes fotosünteesi käigus ning see on sukroosist vähem magus, fruktoos, mida leidub looduslikult mees ja puuviljades, on 70% magusam, kui lauasuhkur.

Suhkru söömisel pääseb glükoos verre ning selle vastusena vabaneb insuliin, mis aitab lihastel, rasvkoel ja maksal veresuhkrut töödelda ja selle taset veres langetada. Samal ajal tõuseb ka teise hormooni — leptiini — tase. Leptiin reguleerib söögiisu, kui su kehal on piisavalt “kütust” siis leptiin annab signaali söömine lõpetada. Kolmas söögiisuga seotud hormoon on greliin. Selle tase langeb, kui veresuhkur tõuseb, kuna greliini toime on söögiisu suurendamine ning veresuhkru tõus näitab, selle töö on tehtud.

Fruktoosi seevastu töötleb ainult maks. Fruktoos ei vähenda greliini taset, mistõttu keha ei saa sõnumit, et on aeg söömine lõpetada ning samas tõstab see vere triglütseriidide taset. See aga omakorda suurendab rasvumise ohtu.

Magusaga liialdamise tulemusena tekib metaboolne sündroom — see on meditsiiniline termin, mida tuuakse riskifaktorina esile südamehaiguste, diabeedi, ülekaalulisuse, kõrge vererõhu ja veresuhkru puhul. Kolmpleksemad süsivesikud lagunevad kehas samuti lihtsuhkruteks, kuid nende imendumine on oluliselt aeglasem, ega põhjusta kiiret veresuhkru tõusu ja sama kiiret kukkumist. Kiirelt imenduvad suhkrud tõstavad veresuhkrut väga kiiresti, olenemata kas need pärinevad rafineeritud suhkrust või meest ja puuviljamahlast. Ainuke vahe on selles, et mee ja puuviljade puhul kaasneb sellega ka vajalikke toitaineid.

Tarbitava suhkru hulga vähendamine ei ole lihtne

Et oma toidus vähendada lisatud suhkrute hulka, siis tasub vaadata, mida sisaldab sinu leib ning loobuda valmistehtud salati- ja pastakastmetest ning ketšupist. Kindlasti jäta ära suhkrurohked karastusjoogid ning vajadusel ka puuviljamahlad. Ning ära asenda neid suhkruvabade karastusjookidega, kuna need põhjustavad veel rohkem kahju.

Kui suhkru vähendamine tekitab sinus ebamugavust, siis mõistad põhjust, miks seda nii paljudesse toitudesse lisatakse — suhkur on sõltuvust tekitav ning on leitud, et see tekitab ajus tõhusamalt mõnutunnet, kui kokaiin. Magus maitse on suurem motivaator, kui toidu rasvasisaldus või maitse ning nii inimeste, kui loomade peal on tõestatud, et magusa nimel ollakse valmis väga paljukski.

Toidust saadav mõnutunne on aga väga lühike ning selle pikendamiseks peame aina rohkem ja rohkem suhkrurohkeid toite näost sisse ajama, kuni meil halb hakkab. Suhkur mõjutab aju opioidide keskust. See on väga võimas mõjutaja ning meile on sisse ehitatud tugev kalduvus eelistada magusat kõigele muule. Kui sellele lisada veel rasv, siis on meie sissehitatud instinktide tõttu ülesöömine väga kerge juhtuma.

Liigne söömine algab alati esimesest ampsust ning toiduainetööstuses teab seda liigagi hästi. Meil on loomulik tõmme magusa ja rasvase poole ning toiduainetööstused näevad palju vaeva, et lisada toidusse suhkrut, rasva või soola ilma maitseomadusi või müüginumbreid kahjustamata. Sel moel mõjutab nende toodang otseselt meie alateadvuse instinkte ning tekitab sõltuvuselaadset käitumist.

Suhkrust loobumine on raske või lausa võimatu, välja arvatud juhul kui sa valmistad ise kogu enda söödava toidu. See võib sind panna sotsiaalselt ebamugavasse olukorda, kui sööd kolleegidega väljas või käid sünnipäevadel. Kuid igapäevase suhkrutarbimise vähendamine aitab sul ennetada paljusid kroonilisi haiguseid.

Allikas: Telegram