Dementsus ei ole vananemise loomulik osa. 14 riskitegurit, mis suurendavad dementsuse tekke tõenäosust
Esimene märk dementsusest on mälu hüppeline kehvenemine ja paranoilised mõtted: teised inimesed on pahatahtlikud ning pole need, kellena end näitavad.
Tänapäeva meditsiin suudab inimese füüsist päris hästi kokku lappida. Aga n-ö kupli all toimuvatesse muutustesse, mis võivad vananemisega kaasas käia, arstide käsi nii hästi ulatuda ei pruugi. Dementsus pole vananemise normaalne osa ega puuduta igaüht, isegi kui enamikul kipub mälu ajapikku alt vedama.
Dementsus on tõsine diagnoos ja ravi pole selle vastu seni leitud. Esialgu tähendab see kodakondsetele suurt muret, sest lähedane muutub kurjaks ja kahtlustavaks, hakkab hulkuma ja võib oma elu ohtu seada. Hiljem aga tähendab dementsus järjest suurenevat hooldusvajadust – inimene ei saa hakkama ei hügieeni ega riietumisega, kaotab kontrolli põie ja soolestiku üle, liikumisvõime halveneb. Kuni lõpuks suudab dementne vaid lähedasi ära tundmata lamada.
