“Lapsena olin mõnikord nagu kärnkonn. Vähe­malt 9 kuud aastas mädanesin ohatise tõttu. Ja see polnud mitte lihtsalt kärn ja villid huulel, vaid mul oli mokk ninasõõrmeni paistes. Mõnikord oli ohatisekoldeid kuus tükki korraga,” kirjeldab Silva (45). “Jõin kõrrest, süüa ei saanud. Mäda voolas suhu. Hiljem tulid villid ka otsmikule. Kõigele lisandus ka sage odraiva silmas. Nõukaaegsed arstid kaalusid verevahetust, mida õnneks ei tehtud.”

Silva räägib, et ohatise taltsutamiseks prooviti kõiki tollaseid võtteid, kuid parimaks osutus teatrigrimeerijate arsenalist leitud habemeliim. “Hiljem kasutasin juba apteegist ostetud haavaliimi, mis aitas nii palju, et herpesekoht ei paistetanud enam kogu suveks üles,” kirjeldab ta. Kui aga Venemaa haavaliimi Eestisse ei toodud, ajas asja ära ka kummiliim. “Olingi n-ö kummi­liiminuusutaja. Õnneks praeguseks on herpes mu rahule jätnud, ilmub ehk kord paari aasta tagant, kuid mitte tihedamini,” lisab Silva.