Peamised haigustega võitlejad on immuunrakud, tutvustab Pärt Peterson sõdalasi, kes viirustele esimestena vastu astuvad.

Meis on miljardeid rakke: lümfotsüüdid hoolitsevad, et tekiks täpne immuunvastus igale haigustekitajale, neutrofiilid töötavad üldisemalt põletikukolletes. Kõik immuunrakud tegutsevad terviksüsteemina, mille eri osad üksteiselt juhiseid saavad, üksteist koolitavad ja ­suunavad.

Paljud immuunrakud liiguvad vereringes, lisaks on meie kehas eraldi immuun­kaitsele keskendunud organid, nagu lümfisõlmed, põrn ja tüümus ehk harknääre. Ka luuüdi koosneb põhiliselt immuunrakkudest.

Organismi vananedes ei suuda immuunrakud enam võõraid sissetungijaid nii tõhusalt ära tunda ja seepärast on uute viiruste üheks riskirühmaks eakamad inimesed.

Kuidas immuunsüsteem toimetab siis, kui kohtab täiesti tundmatut viirust?

Uue ja täiesti tundmatu viiruse korral saavad immuunrakud reeglina üsna hästi aru, et tegemist on võõraga. Nad muutuvad aktiivseks ja mõne aja pärast ründavad viirust, kasutades antikehasid. Ka on osade lümfotsüütide ülesanne hävitada keharakke, kuhu viirus on sisse läinud. Antikehade ja muu kaitse väljakujunemine võtab aga aega. Tavaliselt piisab selleks ühest nädalast, kuigi täpset päevade arvu ei ole võimalik öelda, sest see sõltub paljudest muutujatest...