Ei mäleta enam täpselt, millal see va koroona mu infohorisondile kerkis. Millalgi veebruaris ilmselt. Nagu 50aastase elu praktika on näidanud, on järjekordne sea- või linnugripp, ebola, SARS või mõni muu mind otseselt mitte puudutav haigus teema, kus paanikat rohkem, kui asi väärt.

Hüva. Jalgrattaga ümber maa­ilma sõitva mehena olen ilmselgelt Harju keskmisest kõrgema riskikäitumisega. Mis teha, kui selline genoom ja sellised sõbrad on sattunud. Ega vabanduse palumine suurt ei aita ega see, et kanakarja kaagutamist tauninud riigimehel võibki õigus olla, kui ta väidab: “Loll viirus, saab kõik kätte, aga rahva ühisrinne on tugevam!” Ja nii kirjutan neid ridu, istudes juba pea teist nädalat vabatahtlikus koroonaviiruse isolatsioonis. Kodus koos kassi, koroona, naise ja pojaga...