USAs elav kolumnist Kristi Luik on jaganud oma mõtteid moeajakirjades, temalt on ilmunud ka raamat “Veidrike printsess”. Praegu nuputab ta, kuidas klapitada oma trenne laste uinakuajaga ning muuta menüü tervislikumaks, minetamata seejuures elutahet. Foto: Hele-Mai Alamaa
Tänapäeval on neljakümnendates eluaastates vaid hommikumantlis ja ortopeedilistes jalatsites ringi käia natuke enneaegne, kirjutab Kristi Luik ealistest iseärasustest.

Kui vaevled mõne vigastuse küüsis, hakkad paratamatult mõtlema vanadusele. Kui ma pärast põlveoppi ägades ja aeglaselt nagu tigu karkudel ringi liipan, tunnen, et lõpp on lähedal. Ka pälvin ma rohkesti kaastunnet vanadelt inimestelt, aga nad on tõesti väga-väga vanad. Ma ei mäleta enam, kui palju 70–80aastasi vanureid on mind toidupoes nurka surunud ja jutustanud mulle oma põlveoperatsioonist. Tunnen neile kaasa, aga natuke ka piinlikkust, et mul on nendega nii palju ühist...