Ka mulle pakuvad mehed väga suurt huvi. Eks ikka sellepärast, et mu elukaaslane on mees, mu laps on meessoost ning paljud sõbrad ja kolleegid on mehed, isegi mu vend. Kas peaks nendega suheldes kuidagi arvestama nende meheliku olemisega või rääkima nendega nagu tavaliste inimestega? Kas meestest on üldse võimalik aru saada või suudan ma mees olemist sama palju ette kujutada kui seda, kuidas oleks elu nahkhiirena? Kas oleme tõesti eri planeetidelt pärit? Marsilt ja Veenuselt?