Kohalolek kui praktika sai alguse juba 1979. aastal, kui budistlikest käsitlustest otsiti alternatiivi depressiooni raviks. Uuringute toel on tõdetud, et mindfulness’i praktikad aitavad depressiooniga paremini toime tulla kui pelk ravimite võtmine. Kohaloleku käigus treenitakse iseenda mõtete ja emotsioonidega hakkamasaamist, mida ravimid ei taga. Läänelikumaks muudetud praktika seisneb selles, et õpid tulema käesolevasse hetke, kasutades selleks hingamist ja kehaaistinguid ning vaadates oma mõtteid ja emotsioone kõrvalt.