Unsplash
Vaadates oma tutvusringkonna suhte- ja elutingimusi, jäävad silma erinevad viisid, kuidas ennast paika on sätitud.

Kui vaadata isiksusetüübi vaatevinklist, mis on meil päris suuresti pärilik ja elu jooksul küllalt püsiv, võiks otsida ju partnerit, kes on emotsionaalselt stabiilne, sõbralik ja kindlameelne. Selliste partnerite jahis on aga konkurents üpriski suur. Seetõttu otsib enamik inimesi – vähemasti need, kes iseendale mõõdukalt meeldivad – pesa punumiseks üpriski omasuguseid partnereid. Kes on sama suhtlusaltid, emotsionaalsed, ühtivate huvide või poliitiliste eelistustega. Need aga, kes endaga vähem rahul on, otsivad partnerites vastandlikkust ja silmatorkavaid erinevusi. Kui ise ollakse üsnagi enda ette hoidev ja mitte väga ladus suhtleja, siis kiigatakse partnerikandidaadi poole, kes on jutukas, suhtlusele avatud ja täiendab teist igasugu sotsiaalsetes väljakutsetes. Kas sarnasus tingib suurema rahulolu?