Enne esinemisi kulub tantsijatel rohkem kui tund, et end valmis sättida, kõik ehted külge riputada, meikida ja uude rolli sisse astuda. See on lõbus ning viib su juba tantsulainele. Foto: Terje Taltsi loooming
“Elu on nii tõsiseks läinud, et vahepeal on vaja midagi totrat teha ja argipäevast välja tulla,” põhjendab pöörase bollywoodliku tantsustiili treener Kati Pruel, esinejanimega Jamila, miks need tantsud on ta südame võitnud.

Seitsme- ja kaheksakümnendatel näidati kinodes vähemalt kord nädalas India kaheseerialisi, laule ja tantse täis pikitud pisut läägeid armastusfilme. Menukamad neist, nagu “Zita ja Gita”, “Ali Baba ja 40 röövlit”, “Armastuse jõud”, “Saatus”, “Tantsi, tantsi” või “Diskotantsija”, on veel paljudel tookordsetel kinohuvilistel meeles. Vaevalt toona keegi kodus tantse järele proovis, aitas kinoskäigustki, et emotsioonid lakke tõuseksid.

Kes on neid filme näinud, teab, millest on jutt. Kes ei tea, siis kirjeldus on siin: tantsijad teevad kohati kahemõttelisi tantsuliigutusi, kentsakaid hüppeid ja kapakuid, viskavad ühtäkki käed laiali ja võbelevad kui meritähed või siis asuvad hoogsalt nn lambipirni keeramise liigutusi matkima...