Lauakaaslasest hoovab energiat. Ja see pole mitte närviline vibreerimine, vaid rahulik nagu värske tuul, mis puhub kodulahelt. “Kohvi ma joon,” teatab valges pulloveris Helen suure tassitäie musta kohviga lauda istudes, “aga latte’st ma loobusin, kui hakkasin fitnessiga tegelema. Piimakohvis on nii palju ebavajalikke rasvu…” Ja asub pikalt­-laialt jutustama, mil moel reguleerib oma toiduportse lähtuvalt sellest, kas sel päeval on treening või ei ole. Pikad tumepruunid juuksed vehivad muretult ümber õhetavate põskede. Terasemalt vaadates aimub, et kiharad on hea juuksedisaineri käe alt tulnud.

17 aastat tagasi viis tants Heleni kokku Nexusega. Koolipõlves oli ta teinud šõutantsu ja varietee­tantsu, sealt tuli julgus pakkuda end uude tüdrukutebändi tantsijaks. Aga võeti hoopis lauljaks. Mis seal ikka — Helen oli koolipõlves laulmisega samuti tegelenud, hätta ei jäänud. Kuid laval kippus ta teistest tüdrukutest rohkem kepslema — “üle rapsima”, nagu ta ise ütleb. Ja sai selle eest nahutada. Kes tantsimist armastab, see teab, kui raske on tantsugeeni taltsutades sordiini all tantsida.