Tiiu Kütson-Janke Foto: Aivar Kullamaa
Kuidas ronida välja sügavast mustast august, kuhu eluvintsutused on sind kukutanud? Igaühel on oma meetodid raskustest ülesaamiseks ja siin näib kehtivat ütlus, et mis ei tapa, teeb tugevamaks. Kaks naist räägivad oma tugevamaks saamise loo. Mõlemad rõhutavad abi otsimise ja vastuvõtmise tähtsust.

Tiiu Kütson-Janke (44) on kahe imelise poja ema ning ütleb, et tal on miljon asja, mille eest elus tänulik olla. Viimased 16 aastat Tiiu elus pole aga olnud sugugi lihtsad, vaid vastupidi – üks vintsutus teise otsa. Tiiu on tegelikult kolme lapse ema. Tema ainus tütar sündis kromosoomiveaga 2003. aastal ning elas vaid kümme päeva. “Ma ei teadnud kedagi, kes oleks oma sündinud lapse kaotanud. Ka polnud ma kuulnud vaikselt sündinud lastest. Tundsin end lapse surma tõttu läbikukkununa ja soovisin lihtsalt nähtamatu olla,” meenutab Tiiu. Lohutamatust olukorrast hakkas ta välja ronima refleksoloogia ja homöopaatia toel, seevastu psühholoogi juurde tookord veel ei läinud. Ta otsustas hoopis töökohta vahetada ja panustas leina unustamiseks ennastsalgavalt karjääri. Ja tööl läkski Tiiul väga hästi.