Vanemteadur Andero Uusberg avab koroonakriisi järgseid käitumisnorme: mõtle adekvaatselt on parem kui mõtle positiivselt
Koroonakriis toob meile uued kirjutamata reeglid ja käitumisnormid, usub Tartu Ülikooli psühholoogiainstituudi vanemteadur Andero Uusberg. „Väga võimalik, et käesurumine ei saa enam nii loomulikuks tegevuseks, nagu see oli meie kultuuriruumis enne koroonakriisi.“
Viimased paar kuud oleme elanud väga erilises olukorras, kunagi varem pole me pidanud niimoodi iseendaga hakkama saama. Mõned on seda olukorda raskemini talunud, eriti kui ollakse halbades lähisuhetes. Samuti võib arvata, et kriis muudab meie suhtumist ja käitumist, ning võimalik, et ka tulevikus pööratakse rohkem tähelepanu enda ja teiste tervisele. Näiteks ei minda enam isegi väiksemate tervisehädadega tööle, vaid isoleeritakse end mõneks ajaks täiesti vabatahtlikult ja tänu videokoosolekutele õpitakse sõna saamiseks endast märku andma.
Millistel inimesel on isolatsiooni kõige raskem taluda?
Küllap on raskem neil, kes ekstravertsema isiksuse tõttu vajavad rohkem põnevust pakkuvaid olukordi ja tihedamaid kontakte. Samas – siin on ka tasakaalustavat jõudu, sest ekstravertsematel on lihtsam leida uusi lahendusi suhtlemiseks. Usun, et Zoomi-pidusid algatavad rohkem just ekstraverdid.
Introvertidel tundub pealtnäha olevat lihtsam – ei pea nii palju suhtlema. Tegelikult aga võivad hoopiski nemad olla keerulisemas olukorras, sest kui muidu saavad introverdid oma suhtlemisnormi juba igapäevaelus täis, siis praegu on neil olnud vaja ise kontakte algatada.
Kuidas on peresuhted muutunud? Kas halvad suhted on läinud halvemaks ja head paremaks?