09.09.2020, 10:14
5 olulist teadusuudist, millega peaksid kursis olema
Kui sa ei ole veel joogaga sõbraks saanud, on viimane aeg matt lahti rullida.
FOTO:
Ka inimkehas on plastprügi
Kui veel kolmkümmend aastat tagasi suhtuti plastmassi kui kingitusse kogu inimkonnale, siis nüüd käsitletakse seda kui ohtu. Teadlased on leidnud inimese kehast plastireostust, väikesi plastiosakesi on nii kopsude, maksa, neerude kui ka põrna koes. Tegemist on polüetüleentereftalaadiga, mida kasutatakse joogipudelite, keedukottide ja mikrolaineahjukarpide valmistamiseks, ning polüetüleeniga, millest on tehtud kilekotid. Lisaks leiti kõigist organiproovidest plasti tootmisel kasutatavat mürgist kemikaali bisfenooli (BPA).
Selgub, et mittelagunevad plastiosakesed võivad siseneda inimkudedesse ja seal kuhjuda. Mikroplasti on varemgi leitud kraaniveest, mereandidest, õllest ja meest. Ka varasemad uuringud loomadel on kinnitanud, et plastiosad suudavad siseneda verre ja lümfisüsteemi ning loomadel põhjustab organismi sattunud plast sigimatust, põletikke ja isegi vähki.
Uus koroonaravi lootus
Tuhandete Ameerika patsientide kogemus annab lootust, et COVID-19st tervenenud inimeste vereplasma ülekanne parandab haigete ellujäämisvõimalusi. Mida kõrgem on antikehade tase veres, seda valutum on taastumine. Kuigi avastus on veel värske ning tugineb kogemusele ja mitte teadusuuringule, peavad eksperdid seda paljulubavaks.
Joogaga ärevuse vastu
Jooga on peaaegu sama tõhus ärevuse vastu kui psühhoteraapia. Isegi sedavõrd, et Suurbritannias kaalub haigekassa selle lülitamist rahastatava ravi nimekirja. Teadlased leidsid, et regulaarne jooga praktiseerimine on peaaegu sama efektiivne kui teraapiaseansid, mida haigekassa rahastab.
Ülekantud vere kvaliteet mõjutab vähiravi
Eaka doonori vereülekanne paneb vähi vohama, seevastu noore inimese veri hoiab selle kontrolli all. On teada, et vananedes suureneb vähki haigestumise risk. Üks põhjusi võib olla inimese enda veri, mis vanemal inimesel hoogustab vähi edenemist. Uuringust, kus vähirakud pandi võrdluseks 60aastase ja 30aastase inimese vereplasmasse, kirjutas ajakiri Nature.
