“Ma olen elus nii palju probleeme läbi elanud ja saan aru, miks inimesed on selliseks muutunud, nagu nad on." Kristjan Järv
“Moraali mul üldiselt ei ole, aga mul on suured elukogemused,” ütleb “Selgeltnägijate tuleproovi” ülekaalukalt võitnud nõid Alisa Verde. Probleemid, millega tuhanded inimesed pärast saadet tema poole pöörduvad, on ühed ja samad – lapsed, vara jagamine, tervis ja finantsmured.

Alisa raamat “Mida sa teeksid, kui sa ei kardaks?” on uskumatult aus, karm ja õpetlik, alates keerulisest lapsepõlvest ja eluraskustest. Sellest leiab soovitusi, kuidas vabaneda sõltuvustest ja hirmudest, kuidas olla enesekindlam ja leida endale sobiv kaaslane. “Minu jaoks ei ole see karm, sest ma kirjeldan fakte. Kui ma ise seda loen, siis see tõesti kõlab kuidagi järsult, aga see on kirjutatud vene keeles ja siis tõlgitud eesti keelde,” räägib Alisa.

Kindlat abi Alisa inimestele ei luba. “Inimesed tulevad minu juurde, uskudes, et selline inimene nagu mina võiksin anda mingit nõu. Sageli ei saa mõni oma ameti pärast minna psühhiaatri vastuvõtule, aga minu juures käigust ei jää märki maha. Olen avarate vaadetega inimene ja oskan anda erapooletut nõu ka narkomaanidele, gei- või lesbipaaridele, ka kurjategijatele, kellel mingi asi kaelas, millest isegi sugulased ei tea,” räägib Alisa ja lisab, et ta on mõneti nagu psühholoogiline kiirabi.

Sel aastal püüab ta kolmandat korda Tallinna Ülikooli psühholoogia erialale sisse saada. “Ma olen juba kaks aastat proovinud, aga nad ei võta mind!” hüüatab ta. “Seal on paarkümmend kohta, eelmisel aastal oli soovijaid üle 600. Läbisin edukalt kaks konkursivooru kolmest ja siis langesin välja. Saan aru, et seal on palju nooremaid kandidaate, kelle ajud on nii-öelda töötlemiseks veel puhtad. Mina olen omapärane tüüp ja väljakujunenud isiksus, pealegi veel osalenud “Selgeltnägijate tuleproovis”. Mõeldakse vist, et mis psühholoog see on, kellel endal “katus sõidab”! Mul on aga töö ning ma vajan pabereid, et saaksin ametlikult töötada, kuid nad ei taha seda võimalust mulle anda. Eks ma proovin nüüd siis kolmandat korda.”