Raud toidus

Levinud arusaama järgi võib rauapuudus tabada eeskätt taimetoitlasi, kelle toiduvalik on ühekülgne. Minu aneemikutest kliendid aga ei ole taimetoitlased olnud. Milles võib siis probleem olla?

Rauapuudusaneemia on seisund, mis tekib tüüpiliselt verekaotuse tagajärjel. Praegu tuleb juttu rauapuudusest, mille korral arst on inimese läbi vaadanud ja verekaotust tuvastanud ei ole. Seega tuleb põhjust otsida mujalt, sealhulgas toitumisest.

Rauapuudusaneemia võib tekkida mitmel põhjusel. Näiteks on raua imendumine häiritud mao alahappesuse korral, sest raud imendub vaid kergelt happelises keskkonnas. Magu eritab hapet aga vastuseks sinna saabuvatele valkudele. Kui taimetoitlane tarbib valguvaest ja liiga kiudainerikast toitu, hakkabki see raua imendumist takistama.

On üldteada, et rauda saab punasest lihast ja veretoodetest, vähem aga tuntakse häid taimse raua allikaid. Kuna rohket töödeldud liha tarbimist seostatakse mitme tänapäeval levinud haigusega, tulekski suuremat tähelepanu pöörata taimsetele rauaallikatele. Samas on raua omastamine taimsest toidust organismile raskem, raud on seal seotud kujul ning seda saab paremini kätte termilise töötlemise või C-vitamiini kaasabil.

Aneemia korral on oluline valida kõige rauarikkamaid taimseid toidu­aineid. Eriti tähtis on see muidugi neile, kes lihatooteid üldse ei tarvita – rangetele taimetoitlastele. Suhteliselt rohkesti rauda sisaldavad paljud aedviljad, eriti just kaun­viljad, nagu oad, läätsed ja soja (soja on kaunviljadest kõige rauarikkam), samuti kinoa. Soja puhul saab rauda paremini kätte just fermenteeritud toodetest (miso, tamari ja tempeh).