Unsplash
Meditsiinidoktor ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor Selma Teesalu (89) on üle 40 aasta uurinud soolestiku ja õnne seoseid ning ütleb, et soolestik, aju ja mõtlemine on rohkem seotud, kui me arvatagi oskame.

Soolestikust ja seedesüsteemist on viimasel ajal kirjutatud palju raamatuid. Teilt ilmus hiljuti “Isikupärane toitumine ja soolestik”. Milleks veel üks raamat seedimisest?

Seedimisest on tõesti viimasel ajal hakatud palju rääkima ja kirjutama. Samas ma tundsin, et minu püha kohus on selgitada, kui oluline on seedimise osa kogu organismis. Me ei saa rääkida kitsalt soolestikust, seedimine on sõna otseses mõttes seotud mõtlemise ja enesetundega. Juba väga ammu avastati, et serotoniin ehk õnnehormoon tekib enamjaolt soolestikus.

Mis seos on soolestikul ja õnnetundel?

Olen üle 40 aasta uurinud serotoniini ja seedimise seoseid. On kindel, et enamiku serotoniinist ehk lausa 90 protsenti valmistab seede­süsteem, vaid ülejäänud osa sellest hormoonist ringleb närvi­süsteemis. Teadlased ei väsi kordamast, et just seedimine on kõige võimsam emotsioonide genereerija. Serotoniini tootmiseks seedesüsteemis on vaja asendamatut aminohapet trüptofaani, mida saab täisväärtuslikust valgurikkast toidust.