Kristjan Järv
“Söömine, mitte toitumine! Sa ei hüüa isegi oma koerale: Muri, tule toituma! Ei, sa ütled, et Muri, tule sööma!” hüüatab professor ja paljude raamatute autor Mihkel Zilmer (70) kavalalt naerdes.

“Sellepärast on minu raamatu pealkiri “Normaalne söömine”,” ütleb enam kui 40aastase kogemusega teadlane ja õppejõud. “Kui 1990. aastatel söömise vallas kusagil midagi ilmus, näiteks transrasva-, margariini- või võiteemal, siis oli mu telefon kogu aeg punane. Ajakirjanikud tahtsid teada, mida ma arvan, kuid selgitamine oli viljatu tegevus. Otsustasin lahendada asja nii, et kui mingi infomüra hakkas inimesi lämmatama, kirjutasin raamatu. Just nii sündisidki raamatud “Vitamiinid”, “Mineraalained”, “Normaalne söömine” ja “Normaalne joomine”, viimases on infot veest kuni alkoholini. Kõik ikka selleks, et oleks võimalik lugeda, kuidas on lood inimese organismi ainevahetusega tegelikult, kui vaadata tervikpilti, mitte fragmente.

Kas inimesed ei suuda suurt infohulka läbi sõeluda või vastu­pidi, on hoopis teadlikumaks saanud?

Sellega on nii ja naa, alati on tõekuulutajaid, kes soovivad kuulsaks saada. Kui ma ainevahetuspõhisest söömisest kirjutasin, ega ma siis ka arvanud, et inimesed kohe selle järgi elama hakkavad. Ma soovin, et inimestel oleks võimalus lugeda, kuidas ainevahetus tegelikult toimib. Internetiavarustest leiab võõrkeelseid toitumisalaseid raamatuid lademes, aga söömisest on ainult üks, minu oma!

Alati tekib ka küsimus, kui pikalt on vaja kirjutada, et inimestele põhiline ära seletada. Raamatus “Normaalne söömine” on peamine väga lihtsas keeles kirjas lehekülgedel 14–19. On viis põhireeglit, kuidas näeb välja hommiku-, lõuna- ja õhtusöök. Kui inimene suudab läbi lugeda viis lehekülge ja enamasti selle järgi käitub, siis tal ongi kõik okei. Ülejäänud info selgitab, kuidas on tegelikult lood toiduainete ja toitainetega.