.

“Kõik on peas kinni” on käibefraas. Olen ise teinekord sama tõdemusega silmitsi seisnud, oskamata ometi õiget lukku avada. “Hästi, see on minu peas kinni, aga mida ma ikkagi tegema pean?” olen mõelnud. Seda toredam on lugeda intervjuud Peep Vainuga. Ta räägib enda viieaastasest puhkepausist ja protsessist, mida võiks nimetada õpinguteks. Vain ei anna võtit, kuidas muukida lahti lukke oma peas, kuid tema kuulamine paneb mõistma, et see on võimalik ning võib anda mõnusa tunde.

Seekordses ajakirjas on teisigi lugusid, mille kangelased on iseend võitnud. Inge jutustab, kuidas ta päevapealt suitsetamise maha jättis, seda pärast 30aastast suitsetaja­staaži. Irina kaotas kaalus 30 kilogrammi, mõistes, et on stressisööja, kes otsib toidust lohutust. Äärmuslikem on aga Kea lugu – tema tegeleb vabasukeldumisega ning sõna otseses mõttes hinge kinni pidades õpib ületama valu ja surmahirmu.

Küllap loete teiegi mõnuga Ilmar Taskast ja Kaul Nurmest, kel mõlemal vanust üle 65. Nende head vormi võib tuua eeskujuks. Ometi hakkas Kaul Nurm tervisele suuremat tähelepanu pöörama alles keskeas. Ilmar Taska tunnistab, et temalgi on olnud destruktiivsemaid eluperioode. Nende mõlema kogemusest on õppida, et kunagi pole hilja alustada. Tähtis on liikuv eluviis ja selle heaks alustalaks on esialgu kas või kõndimine.

Suhkrut lisatakse selleks, et kehva maitset peita, sama kehtib soola kohta. Nii tõdevad ajakirjas naised, kes räägivad suhkru tarbimise piiramisest. Ülemäärane suhkur ja sool tulevad tihti sellest, et laua on vallutanud valmistoidud. Kuid head ja tervislikud kodused road valmivad just sellistena, nagu sina ise soovid.

Teeme suvised toidud ise!