Suuremate ja pöördelisemate elumuutuste puhul vallanduvad meis leinaprotsessid ja see kehtib ka suhete lõppedes, sest lahkuminek on kaotus. Me kaotame lootuse ühisele tulevikule, hakkame mõtlema, et see, mis kunagi oli, võib-olla ei olnudki “päris”. Vaatame tagasi ja hindame minevikku ümber. Lahkumineku­otsuse langetanu on neid mõtteid peas teatud aja juba marineerinud ning jõudnud leinamisega kaugemale kui see, kellele otsus teatavaks tehakse. Viimane võib aimata õhus ebameeldivusi, sest asjad ei toimi nagu varem, ent lahutus tuleb talle enamasti ikkagi üllatuse või šokina.