Mind puudutas kõige rohkem artikkel “Kuidas lapsepõlvehaavadega elada”.
Tihti ei mõtle täiskasvanud, kuidas üks või teine pisut irooniline või halvustav sõnakõlks laste elu tegelikult tulevikus mõjutama hakkab. Väikesed hinged jätavad eneselegi tahtmatult öeldu meelde, see rändab nendega kuni täiskasvanuks saamiseni. Alles analüüsides mõistavad nad, kui suure jõuga on nende mina kujunemisel olnud just lapsepõlves öeldu või kogetu. Nii ka minu elus. Ema halvustav suhtumine minu ettevõtmistesse lükkas mind elus veel kaugemale edasi, et tõestada end nii endale kui ka talle.
Tänan teid mõnusa lugemise eest!
Reelika
