.
Mindfulness ehk kohalolek on lihtne ja keeruline samal ajal. Aja mahavõtmist, märkamist ning oma mõtete ja tunnetega toimetulekut on kasulik õppida, et elada õnneliku ja tervena.

Koolitaja ja kohaloleku­praktiku Elina Vamperi hinnangul veedame enamiku oma päevadest automaatpiloodil tegutsedes ja sageli on hiljem keeruline täpselt mäletada, mis sai tehtud. “Protseduuriline mälu on osa pikaajalisest mälust ja vastutab, et kui midagi selgeks saame, ei pea me seda enam justkui teadlikult tegema. Rutiinsete tegevuste puhul ei mõtle me nendele, vaid eksleme tähelepanu ja mõtetega minevikus või tulevikus. Nii oravana rattas joostes hüppame ühest hetkest teise ilma, et märkaksime oleviku rikkust.”

Kohalolek kui praktika sai alguse juba 1979. aastal, kui budistlikest käsitlustest otsiti alternatiivi depressiooni raviks. Uuringute toel on tõdetud, et mindfulness’i praktikad aitavad depressiooniga paremini toime tulla kui pelk ravimite võtmine. Kohaloleku käigus treenitakse iseenda mõtete ja emotsioonidega hakkamasaamist, mida ravimid ei taga. Läänelikumaks muudetud praktika seisneb selles, et õpid tulema käesolevasse hetke, kasutades selleks hingamist ja kehaaistinguid ning vaadates oma mõtteid ja emotsioone kõrvalt.

Elina sõnul kipume olevikus toimuva kogemise asemel negatiivselt minevikust mõtlema ning liialt tuleviku pärast muretsema. “Mindfulness aitab meid tagasi hetke, kus tihti asju, millele mõtleme, ei eksisteeri. Tähelepanuga kohal olles õpime nägema elu nii, nagu see päriselt on, märgates mõtteid ja emotsioone nendega samastumata.”