Puhkus Kanaaridel – mitu võimalust trenni teha

Anneli on projektist meeldivalt haaratud, sest vahepeal kitsaks jäänud riideesemete taas selga panemisel annavad muutused soovitud suunas juba tunda. Pühade-eelne aeg pole treeninguteks kindlasti kõige toetavam, teine suur proovikivi oli kahenädalane puhkus Kanaaridel. Seal leidis naine mugavate vabanduste asemel aga hoopis mitu võimalust sportimiseks: 10–12 km kõnnitrenn, vesiaeroobika ja tennis. “Ei möödunud ühtegi päeva, kus üldse mingit trenni poleks teinud. Ühelt poolt tekkinud harjumuse tõttu ja teisalt tänu sealsetele võimalustele. Pealegi, rikkalikumad õhtusöögid vajavad ju kompenseerimist,” ütleb Anneli muiates ja lisab, et puhkusevälisel ajal treenib ta jõusaalis etteantud kava järgi kolm korda nädalas, millest üks kord kohtub ka treeneriga. Varasem kerge trauma paremas põlves ja õlas nõuab detailselt läbimõeldud lähenemist. Tema sümpaatia kuulub eelkõige aeroobsele trennile ja ehkki treeninglintidega harjutused pole kaugeltki tema lemmikud, usaldab ta siiski oma treeneri soovitusi nende kasulikkuse osas.

EnergyFlow – energiasüst kombineeritud tegevustest

Vaevalt et asjaosalised isegi seda eeldasid, et projekt nende jaoks ainult mööda tavapärast rada kulgeb. Jaanuari kolmandal nädalal sisenes Anneli suurt lisaväge andvasse kombineeritud ida ja lääne süsteemide maailma, kust ta hiljem koos miljoni lisaendorfiiniga naeratavana välja lasti.
EnergyFlow treening põhineb selle väljatöötaja ning treeneri Enn Meiesaare sõnul väga lihtsatel tasakaalu-, jõu-,venitus- ja energeetilistel harjutustel. Lihastoonust ja energiataset tõstev treening on sobilik ka trennikogemust mitte omavale treenijale. Tunnis sooritatakse mantrate, Aafrika trummimuusika ning teiste energeetiliselt laadivate muusikastiilide saatel stiliseeritud ida- ja lääne treeningsüsteemide harjutusi, mis tekitavad kehas ning meeltes magusa tunde. EnergyFlow on kombineeritud süsteem, millesse kuuluvad Hiina traditsioonilise võimlemise, jooga, shindo, fitness-, hääle- ja hingamisharjutused. Trenni tulemusena saavad osalejad võimsa energialaengu.

Trennieelne teadmatus ja skepsis asendus hiljem tõdemusega, et hoolimata elu ühest suurimast higistamisest oli tegu üliägeda kogemusega, mis ei võlunud mitte ühe konkreetse detailiga, vaid tervikuna. “Trenniruum, mõnus tempo, hea muusika … kõik oli kuidagi hästi paigas. Hõljud sinna, hõljud tänna ja selle tulemusel oli lõpus ikka võhm korralikult väljas, aga seda heas mõttes! Viimaseks korraks see mul igatahes ei jää, püüan vabadel nädalatel sinna kindlasti veel jõuda, et enda trenni mitmekesistada.”

Töö- ja trennikoormuse tõus ühes

Alen Veziko alustas projektiga samuti detsembri esimesel nädalal ja toonased mõõdukalt tihedad töögraafikud on asendunud veelgi tihedamatega. Sellest hoolimata on neli korda nädalas treenimine kiiresti harjumuseks saanud ja ühe trenni pikkuseks jääb tavaliselt 75–90 minutit. Nagu Anneligi ei tee ka Alen kõiki talle määratud harjutusi – näiteks palliga siia-sinna väänamisi – just naerulsui, kuid on nendega tulevase loodetud kasu nimel siiski leppinud. Esimese paari kilo kaotus annab särke selga tõmmates endast juba märku ja kuigi Aleni toitumisvalikud erilist korrigeerimist ei vajanud, üritab ta siiski sõidus olles vähem tanklatoitu tarbida ning vältida ka öösiti söömist. “30ndate eluaastate keskel tekkinud salatiarmastus on mind siiani üldiselt õigel rajal hoidnud.”

Ronimishuvilisena tõmbab Alenit instinktiivselt trepiastmetega trenažööri poole, samuti hindab ta kõiksugu kombineeritud harjutusi. “Alguses olidki need kõige raskemad, näiteks kükkide tegemine koos raskuste tõstmisega. Aga sellega harjub ilusti ära ja nii raskused kui ka tempo on mul sujuvalt kasvanud,” kirjeldab Alen ning toob välja ühe oma treenimist soodustava omaduse: “Kui paljud inimesed vajavad enda vormi saamiseks lisamotivatsiooni sõbra näol, suudan mina täpselt sama produktiivselt ka üksinda treenida ja seatud eesmärkidele keskenduda.”

“Ujudes kasutan keha teistmoodi”

Sellal kui Anneli endale joogahõngulise fitnessmaailma iseärasusi ette manada üritas, oli Alen juba basseinis. Teda juhendava ujumistreeneri Cevin Anders Siimu sõnul oli trenni lõpuks harjutuste sisust ja mõttest hästi aru saadud ning mingeid erilisi vigu silma ei hakanud. “Üldiselt tundis ta ennast vees nagu vana kala, põhiliseks puuduseks olid sirutused, mis said ka suurt tähelepanu. Tegime kukerpalle ja tema soovil ka saltopööret. Samuti külje peal jalgadega ujumist koos keha liikumise ja hingamisega.” Kuigi Alen tunneb ennast vees üldiselt mugavalt, on professionaali käe all harjutuste tegemine siiski hoopis teine tera. “Proovisin selliseid asju, mille peale ma muidu ei tuleks. Cevin on ju ise väga kõva ujuja. Ma ei olnud näiteks kunagi varem tagasipööramist proovinud. Ja olgem ausad, vees kukerpallide tegemine on ka raske – nina, suu ja kõrvad kõik ilusti vett täis, samas oli väga äge. Tempo oli piisavalt kõrge ja veidi alla tunni vees olemise tulemusel oli järgmisel päeval käsi raske liigutada. Kindlasti hea vaheldus tavapärasele trennile, mida tahan hakata kord nädalas tegema.”

Anneli ja Aleni mitmekesistuvat sportlikku teekonda on võimalik edasi jälgida juba järgmises Tervis Plussi numbris. Seniseid tulemusi, võimalusi ja motivatsiooni arvestades on igatahes tugev põhi juba all, mida ei tohiks olla niisama lihtne kõigutada.