Stopptoober
Suurbritannia on seadnud eesmärgiks saada aastaks 2030 suitsuvabaks riigiks. Uus-Meremaa on ambitsioonikam soovides saada suitsuvabaks riigiks aastaks 2025. Eesti endale taolist sihti seadnud ei ole, kuid kas see võiks juhtuda iseenesest, olemata riiklik eesmärk?

Eestis suitsetab igapäevaselt ligi 185 000 inimest ja juhusuitsetajaid on üle 80 000. Kokku suitsetab Eestis ligi veerand täiskasvanutest. Tänavu teatas Eesti riik suurest töövõidust, et suitsetajate arv on langenud rekordmadalale: igapäevasuitsetajaid 17,2%, juhusuitsetajaid 7,5%. Olgem ausad, suure töö tegid ikka ära suitsetajad, kes loobusid edukalt suitsetamisest.

Aga millal siis ikkagi võiks Eesti saada suitsuvabaks riigiks? Senise tempoga võiks Eesti saada suitsuvabaks riigiks, kus alla viie protsendi inimestest suitsetab, pärast aastat 2040. Veel 20 aastat suitsetamist ja vähemalt 40 korda linnade täiskleepimist kolepiltidega. Suur tervisekadu suitsetajatele ja nende lähedastele, tohutu koormus tervishoiule. Tubakaaktsiis seda ei korva, sest rahaga tervist osta ei saa.

Nii suitsetajatele, nende lähedastele kui ka kõigile teistele oleks kasulikum, kui saaksime suitsuvabaks riigiks palju varem. Aga mida peame selleks tegema?

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Eesti esinduse juht Marge Reinap on märkinud, et Eestis on tubakast loobumise vahendid, nt ravimid ja nikotiinisõltuvuse asendusravi, tasulised ning muutes need tarbijatele taskukohasemaks, aitavad need oluliselt tõhusamalt suitsetamisest loobumist toetada. Täiendavalt tasub kaaluda võimalust, et nikotiiniplaastrid, nikotiiniga nätsud ja suuõõnespreid jõuaksid müügile ka jaekaubandusse, et suurendada nende kättesaadavust.

Suurbritanniast võib tuua näite pilootprojektist, kus hakatakse toidupangas jagama suitsetajatele tasuta e-sigarette. Plaanis on toidupangast abi saavatele suitsetajatele anda tasuta e-sigareti stardikomplekt. Sellega soovitakse kaasa aidata sellele, et suitsetamiselt e-sigarettide kasutamisele üle läinud inimesed säästaksid oma tervist ja raha.

Inglismaal kasutatakse e-sigarette suitsetamisest loobumise vahendina, sest e-sigaretid on efektiivseim viis suitsetamisest loobumiseks. See selgus University College London poolt läbi viidud uuringust, kus vaadeldi ligi 20 000 inimese suitsetamisest loobumise õnnestumist ja leiti, et e-sigaretid on võrreldes nikotiiniplaastrite või nikotiiniga nätsuga kolm korda efektiivsemad vahendid suitsetamisest jäädavalt loobumiseks. Lisaks selgus, et inimesed, kes kasutavad suitsetamisest loobumiseks e-sigaretti suudavad 95% suurema tõenäosusega jätta suitsetamine ning olla ka aasta pärast suitsuvabad.

Inglismaal on suitsetamisest loobumise juures oluline roll ka nõustamisel, kus suitsetamisest loobumise vahendina on kasutusel muuhulgas e-sigaretid. Vaadates kui kiiresti Inglismaal suitsetamine väheneb, on sellest kindlasti palju õppida ka Eestil.

Meil kahjuks ei ole suitsetamisest loobumise nõustajate kättesaadavusega kõige paremad lood, neid on vähe. Viies maakonnas neid pole üldse: Tartumaal, Jõgevamaal, Viljandimaal, Järvamaal ja Hiiumaal – seal elavatel suitsetajatel tuleb ette võtta reis teise maakonda, kus suitsetamisest loobumise nõustaja on olemas. Alternatiivina saab nõu küsida ka perearstilt, apteekrilt või spetsialiseerunud e-sigareti kaupluse spetsialistilt.

Eesti tubakapoliitika vajab korrigeerimist, sest see töötab iseendale vastu. Ühelt poolt on kulutatud palju raha reklaamidele, mis ei motiveeri suitsetamisest loobuma ega paku praktilist abi ja nõu. Reklaamikampaaniad peaksid aga suitsetajaid kutsuma nõustajate juurde ning pakkuma praktilist kasu. Suitsetajad vajavad head nõu, kuidas suitsetamisest võimalikult lihtsalt loobuda. Siinkohal on võimalik kasutada ka teiste riikide ekspertide soovitusi, mida tutvustati riigikogus toimunud konverentsil.

Riigikogus toimunud tervisekahjude vähendamise konverentsil tutvustasid Suurbritannia ja Islandi eksperdid võimalusi saavutada suitsuvaba riik.

Kindlasti vajab Eesti tubakapoliitika uuendamist, sest see on maha jäänud olulistest arengutest. Eesti tubakapoliitika pärineb 2014. aastast, kui vähem kahjulikest toodetest olid e-sigaretid alles Eestisse jõudnud ning tubakavabast snusist ja kuumutatavast tubakast ei olnud keegi veel kuulnudki. Eesti vajab tarka tubakapoliitikat, et ka meie suudaksime teiste riikide eeskujul nutikalt ära kasutada alternatiivseid tooteid suitsetamisest loobumise soodustamiseks. Targa tubakapoliitika kasutuselevõtmisega muudame suitsetamisest loobumise lihtsamaks ja selle tulemusena võiks Eesti olla üks esimestest suitsuvabadest riikidest maailmas.

Suitsetamisest loobumise võimalustega saab tutvuda Stopptoobri kampaania lehel.