Foto: Pixabay
Sügisene karge ilm on jooksmiseks ideaalne. Kui oled varem jooksmisega kokku puutunud ja nüüd on pikem paus sisse tulnud, siis ära heida meelt. Uuesti alustamiseks ei ole tarvis oodata uusi suveilmasid — sügisel on just parajalt jahe, ei pea palju higistama, lisaks õhk on värske, mis toetab sinu uut algatust. Sest mis saab olla mõnusam, kui naasta jooksuringilt kergelt õhetavate põskedega ja kopsud täis sügisõhku.

Iga algus või taasalustamine võib tunduda kergelt hirmutav. Õues jooksmine on palju rohkemat kui vaid jooksmine. See tähendab lisaks oma füüsise eest hoolitsemisele ka oma vaimse ja emotsionaalse tervise eest hoolt kandmist. Jooksmine mõjub väga hästi südame- ja veresoonkonnale ja kui südame tervis on hea, siis on ka meie kognitiivsed võimed paremas seisus. Uuringud on näidanud, et isegi 10 minutit jooksu iga päev vähendab juba meie riski surra südamehaigustesse.

Läheme siis uuesti jooksurajale? Järgnevalt toome lihtsad juhised, kuidas jooksuga alustamine omale meeldivaks teha.

1. Ole enda vastu hell. Arvesta sellega, et sa pole kindlasti enam sama inimene, kes kunagi jooksmas käis. Sul on tõenäoliselt teistsugune päevakava, sa rabeled erinevate asjade ja inimsuhete vahel. Nii et mõnes mõttes astubki praegu jooksurajale täiesti uus inimene. Pole mõtet oma jooksutulemusi kohe regulaarsete jooksjatega võrdlema hakata — tegelikult võiksid esialgu üldse igasugused eesmärgid ja numbrid ära unustada. Sest kui sa keskendud oma sooritusele ja sellele, mida see EI OLE, siis pole sul võimalik keskenduda selle, mis ON. Kui sa tingimata vajad kohe eesmärke, siis püstita need sellised, mida sa kindlasti ka täita suudad. See viibki meid järgmise punktini.

2. Püstita omale realistlikud eesmärgid. Vaata üle oma kalender ja säti nädala peale need ajad, mil sa lähed jooksma. Tavaliselt juhtub nii, et jooksuga alustajad jätavad jooksmise vaid nädalavahetusse, kui neil on rohkem aega. Ainult nädalavahetusel jooksmas käimine on jooksuvormi arendamiseks liiga harv rütm. Me kipume siis ka korraga liiga pika ringi tegema, mis suurendab oluliselt vigastuste ohtu. Alguses sobib, kui käid jooksmas nädalas kolmel päeval ja jooksed kindla pikkusega ringi. Niimoodi harjub keha uute oludega paremini ja lihased ja võhm saavad areneda ühtlaselt. Mõne nädala pärast saad jooksukordi juba tihedamini ette võtta ja tasapisi ka jooksuringi pikkust suurendada.

3. Tee omale asjad mugavaks. Kui oled oma kalendri üle vaadanud ja avastad, et tahaksid minna jooksma enne tööleminekut, aga ei taha hästi pimedas joosta, siis ilmtingimata ei pea sa jooksma õues. Leia omale sobiv spordiklubi ja mine jookse oma “ring” sealsel jooksulindil ära. Mõnikord lubab töögraafik käia jooksmas keset päeva. Kui mõnikord ei jõua aga pikemalt spordiklubis joosta, siis saad tol päeval teha ka intervalltreeningu — jooksulindil saad valida 15-30-minutilise intervalljooksu ja selleks antud hetkel täiesti piisab. Pea meeles lihtsalt, et pikemad pausid treeningute vahel ei ole head.

4. Kui oled laisavõitu inimene (no kes ei oleks?), siis säti jooks pigem hommikusele ajale ehk lähtu põhimõttest: mis kohe tehtud, see kaelast ära. Selline enesesund aitab uuel harjumusel juurduda ja hiljem on juba kergem sättida jooksu muudele aegadele kui hommikul.

5. Leia omale jooksmiseks kaaslane. Ideaalne on selline sõber, kes on samu mõtteid mõlgutamas, et võiks jooksmas käima hakata. Koos on alati lõbusam ja hiljem tekib juba tore konkurents, üksteist on mõnus tagant utsitada. Sel on veel üks boonus — see hoiab sõprust, sörgi ajal saate end üksteise eludega uuesti kurssi viia ja kui juttu jätkub kauemaks, muutuvad ka jooksuringid pikemaks.

Allikas: livestrong.com