Kadrijooks Foto: Tiit Blaat
Kadrilaupäeval, 24. novembril anti Kadrioru staadionil start esimest korda toimunud Kadrijooksule. Kõik osalejad startisid, läbisid distantsi ja finišeerisid korraldajate poolt antud seelikuga. Kõige kiiremini läbis 5,1 km pikkuse raja Kadrioru pargis Tarvi Tameri, kelle võiduajaks märgiti 17,23. Teise ja kolmandana lõpetasid Janar Juhkov (17,31), Aaro Tiiksaar (18,09). Naistest kui igapäevastest seelikukandjatest olid kaks kiiremat Saaremaa piigad. Helina Pärn võitis ajaga 21,36 ja vaid kahe sekundiga kaotas talle Lisett Alt. Kolmandana lõpetas Eve Kitvel ajaga 22,38. Kokku nautis kadrilaupäeval seelikus kadrijooksu 112 kadrisanti.

Distantsi pikkus oli 5 km, aga eesmärgiks ei olnud uue isikliku rekordi püstitamine, vaid eelkõige meelelahutus ja ühine katri jooksmine.
Sportlikku mõõdet lisas üritusele võistluskeskuse asumine Kadrioru staadionil, samas oli rada ka väga kultuurilooline, möödudes KUMUst, Presidendi lossist, kunstimuuseumist, luigetiigist, Poska ja Kreutzwaldi mälestusmärkidest ja paljust muust huvitavast. Traditsioonide kohaselt said kõik kadrisandid finišis ka kommi ning muud kehakinnitust ja janukustutust. Kadrisandid said end ka mõnusas leilisaunus pärast jooksu puhtaks pesta.

Kadrijooksu mõte tekkis kahe asjaolu kokkulangemisel. Nimelt oli korraldajatel kasutada jooksmiseks igati sobivaid seelikuid ning teiseks oli sel aastal kadripäev ja ka kadrilaupäev nädalavahetusel. Nii pandigi need kaks asja kokku ja sündis mõte korraldada Kadrijooks, mille laiemaks eesmärgiks oli pakkuda kõikidele soovijatele võimalust üheskoos joosta katri ja tähistada selliselt Eesti vana kommet.
Korraldaja Stamina Spordiklubi poolt anti osalejatele seelik, millega kõik jooksjad olid kohustatud startima, distantsi läbima ja ka finišeerima. Seelik jäi pärast jooksu osalejale.

Kadrijooksul tulemusi võid vaadata SIIT.

Vaata meeleolukat galeriid esimeselt Kadrijooksult!