Foto: Reval-Sport
„Minu arvates on trenni teha lihtsam, kui keegi on kõrval,“ ütleb Artjom, kes alustas sel nädalal treeninguid personaaltreener Siim Kelneri käe all spordiklubis Reval-Sport.

„Kui oled üksi jõusaalis, siis ei ole väga motivatsiooni. Mulle meeldivad näiteks ka grupitreeningud. Alati on hea kui professionaal on kõrval, ta motiveerib sind, ütleb, kui teed midagi valesti ja endale viga. Näen inimesi, kes lähevad jõusaali, võtavad kõige raskemad hantlid ja siis on selg kõveras, kokkuvõttes rikuvad oma selja ära. Mulle ongi oluliseks motivatsiooniks kellegagi koos treenida“.

Oma suhet spordiga peab Artjom väga heaks. Ülikooli ajal sai jõusaalis päris usinalt käidud ja ka koos eratreeneriga treenitud. Seejärel avastas Artjom enda jaoks tai poksi. „Nüüdseks olen tegelenud tai poksiga kolm aastat, kuid mitte regulaarselt, sest aeg-ajalt on tööd liiga palju. Üldjuhul pean end aktiivseks inimeseks, linnas elades kasutan vähem autot ja liigun rohkem jalgsi,“ ütleb Artjom.

Toitumisele keskendumine jäi jõusaaliperioodi. Igapäevast rutiini lauljal ei ole ja seetõttu pole ka toidukorrad regulaarsed. Üldjuhul katsub ta oma päevad sedavõrd täis planeerida, et ei tekiks pikki pause. „Selleni ei ole ma veel jõudnud, et ka söögikorrad graafikusse sisse paneks. Hommikusöök on ainus, mis on alati samal ajal,“ räägib Artjom.

Kehaanalüüsiga sihid paika


Seitsmeaastase treenerikogemusega personaaltreener Siim Kelner soovitab alustuseks alati teha ära kehaanalüüs. „See on kasulik, annab ülevaatliku pildi kehakoostisosade suhtes. Kui Artjom nüüd trenni alustab, siis kehaanalüüs näitab ära, mis seis hetkel on. Kui hakkame trenni tegema ja teeme võrdluseid paari nädala lõikes, siis näeme kui kaugele oleme jõudnud,“ selgitab Siim ja lisab, et tihtipeale pelgavad inimesed tulla kehaanalüüsi tegema, eriti naised tahavad enne kaalu peale astumist natuke trenni teha, kuigi tegelikult oleks just algul vaja teada, mis seis on, et hiljem oleks näha arengut. „Artjom näiteks on praegu normaalkaalus, rasv on ka normis, kuid ülemise piiri juures, lihasmass on samuti normis, kuid saab olla suurem,“ ütleb Siim. Kaal peegeldab ainult seda, kui palju me kaalume, kuid ei näita, millest me koosneme. Võime olla normaalkaalus, kuid rasvasisaldus võib olla liiga suur, sest lihasmass on liiga väike. Seetõttu ongi hea teha kehaanalüüs, mis näitab ära, kus on kõige rohkem rasva.

Vaata Artjomi ponnistusi treeningsaalis!

Artjomi sõnul talle kehaanalüüsis midagi üllatavat ei olnud. „Teadsin, et olen enam-vähem normis, jõudu ma ei ole teinud, vaid pigem aeroobset trenni. Peeglisse vaadates ei ütleks ka, et ülekaaluline olen,“ naerab Artjom. „Kuna mu kehaehitus on standardne, lihast ega rasva üle ei ole, siis arvan, et ma rasva juurde ei taha, aga tahaks hakata kasvatama rohkem lihast“.

Suurimad kaalukaotused

Siimu praktikas on suuri kaalulangetamisi treenitavate juures päris palju ette tulnud. Kaalu langetamise eesmärgil leiavad paljud tee jõusaali. Viimatine edulugu puudutab noort naist, kelle algne kehakaal oli saja kilo ringis. Vähem kui aastaga kaotas naine 30 kilo. „Ta oli tugevas ülekaalus ja nüüd on ta täielikult transformeerunud. Hetkel üritame saada veel sportlikumaks, enam ei ole kaal oluline. Edulugusid on veel. Kunagi tuli minu juurde naine, kes tahtis pulmadeks vormi saada ning võttis samuti 20 kilogrammi kaalust alla,“ räägib Siim ja lisab, et treeneri ja treenitava koostöö ei pea olema lõpmatu, peaasi, et see inimest õpetab. „Oli üks ülekaaluline meesterahvas, kes võttis minu juhendamisel alla 20 kilo ja hiljem omapäi veel 20 kilo. Kui rääkida võistlejatest, siis näiteks üks minu treenitavaid Jane Tammearu on mitmekordne Eesti meister bikiinifitnessis“.

Võta treener appi!


Siimu sõnul saab vormis inimene reeglina ise endaga hakkama. Muidugi on ka selliseid jõusaaliinimesi, kes lihtsalt tahavad teada, kui suur on rasvaprotsent või millal hakkab six-pack paistma. Enamjaolt satuvad Siimu juurde need, kes alles alustavad või ei ole omapäi treenides edu saavutanud. „Üldjuhul tulevad siia inimesed, kellel on kerge kuni keskmine ülekaal. On räägitud ka, et tänapäeval on liikumine väike ja toidulaud rikkalik, kuid me peame seda liikumist endale teadlikult juurde tekitama,“ räägib Siim. Ülekaalulistel on oluline liikumisharjumusi „juurde süstida“ ja muuta toitumist.

Siimu sõnul on toitumine tänapäeval religiooniks muutunud. Kui vanasti oli usk jumalasse, siis nüüd on usk toitu. Meil on veganid, paleod, if-id ja karnidieet, kus süüakse ainult liha. Samas ei saa keegi väita, et üks toit on parem kui teine. „Suured toitumispõhised uuringud võtavad kaua aega ja eksimuse protsent on suur. Mitte ükski dieet ei ole parem kui teine,“ ütleb Siim veendunult. „Üha enam räägitakse, et ei ole õiget toitu, mida süüa, vaid see, mis sobib inimese elustiiliga kõige rohkem. Kui sulle näiteks see ketodieet meeldib, siis tee seda, kuid see ei ole teistest parem. Sama on ka paleoga — kui sa tunned, et saad hakkama ilma teraviljata ning see parandab enesetunnet, siis tee seda. Fasting’uga ka samamoodi. Kui meeldib korraga rohkem sisse süüa, siis su kõht saab rohkem täis ja see toit püsib kõhus kauem. Väidetakse, et paastumisega tõuseb kasvuhormooni tase kehas ja sellel on omad kasutegurid. See vastab tõele, kuid antud tõus on füsioloogilises vahemikus ning ei oma oodatavat mõju, nagu arvatakse arvatakse. Vahet ei ole, mis toitumistüüp sulle meeldib, loeb see, et toitainete- ja energiavajadus peab olema kaetud“. Erinevad toitumisharjumused seavad piiranguid, aga kui inimestele meeldib, siis nad võivad seda teha. Ometigi ei ole need personaaltreeneri hinnangul tavapärasest toitumisest efektiivsemad.