1. Mis motiveerib inimesi treeningutega alustama?

Selleks on palju põhjuseid, kuid kindlasti on nende seas tähtsad kehakaalu vähendamine, oma minapildi muutmine, parem enesetunne, hobi. Kindlasti on see väga tervislik hobi, sest kasutegureid on tohutult, võrreldes näiteks sõpradega baaris hängimisega.
Mis iganes tõukab inimest tegema esimesi samme treeningute suunas, on see kõik väga hea ja lõppkokkuvõttes pole ka põhjust vaja. Lihtsalt alusta!

2. Mis on treenimisega alustamisel kõige keerulisem? Kuidas nendest raskustest võitu saada?

Kõige raskem on ikka esimene samm ehk diivanilt püsti tõusmine! Olgu selleks spordiklubisse minek, jooksurajale minek vms. Trenni plaani on tore pidada ja ka treeningkoti võid isegi valmis panna ja ühes võtta, kuid siis tekib tuhat vabandust ja plaan jääb katki, ütled endale, et ma homme kindlasti lähen.
Tahaks väga selle vastu anda mingit imenippi, aga ainuke võimalus on n-ö just do it. Ehk lihtsalt mine trenni ja kohale! Endale tuleb selle ettevõtmise eest teha iga kord väike rist ja vaadata, et neid riste väga vähe ei saaks. Algselt on treening kohustus, aga hiljem see muutub ja saab igapäeva osaks. Muutus algab ikka meist endist ja on ka ainult meie enda teha.

3. Mida soovitad inimestele, kes alles alustavad treenimisega?

Treening on protsess ja midagi ei juhtu üleöö. Ära aja kohe mingit tulemust taga, vaid lihtsalt käi trennis ja tee trenni. Saavuta endale kõigepealt järjepidevus ja keskendu sooritusele ja tehnikale ja küll need tulemused tulevad ka. Kuid arvesta siiski, et kui oled aastaid treeningutest eemal olnud, ei saa soovitud vormi oodata nädalate või kuudega.
Rühmatreeningul on abiks rühmatreener, kes õpetab, näitab ja abistab ehk rühmatreeningule on alati lihtne tulla. Kes soovib alustada jõusaalitreeningutega, siin sealgi saab küsida abi ja seda tuleks kindlasti teha! Lase endale korrektset tehnikat õpetada ja just sulle sobiv treeningprogramm koostada. Heaks abiliseks jõusaalis on personaaltreener. Mitte sõber, kes käib palju jõusaalis, mitte instagrami staar ja mitte suvaline trenniäpp. Kasuta professionaali abi ja tulemused on ka peatselt näha!

4. Millist tüüpi treeningud on algajatele treenijatele kõige soovituslikumad?

Algajatele sobib alati jõusaalitreening, erinevad rühmatreeningud, vesiaeroobika, kõndimine, jalutamine.
MyFitnessi treeningkavas sobivad pea kõik rühmatreeningud ka algajale. Tantsulisi ja väga kõrge intensiivsusega treeningud võiks lükata natukene hilisemaks külastuseks, kuid rühmatreeningud on koostatud siiski nii, et olenemata treenitusest saab igaüks nendega hakkama ning oma koormust saab ka alati ka enda järgi sättida.

5. Kas MyFitnessil on pakette treeningutega alustavatele inimestele? Kui jah, siis mida olete silmas pidanud taoliste pakettide loomisel?

Päris algajale meil treeningpaketti pole. Nüüd sügisel on võimalus liituda Tervis Plussi loodud programmiga “Minu lubadus”, kuhu on oodatud just inimesed, kes pole tükk aega treeninud. Selle paketi puhul saab inimene ülevaate pea kõigist MyFitnessis pakutavatest rühmatreeningutest et hiljem ise juba julgelt trenni minna. Eesmärk on julgustus ja kindlustunde andmine, et ma tean, mis ma teen.

6. Mille poolest erinevad algajatele ja edasijõudnutele mõeldud treeningud?

MyFitnessis me ei lahterda treeninguid algajatele ja edasijõudnutele, kuna seda on väga raske teha. Mis on ühele raske, on teisele lihtne (ka algajale jne). Oluline on tulla treeningut proovima, ise leidma endale see meelepärane trenn. Treening peab ka meeldima.
Pea kõikides trennides saab oma koormust ise sättida! Näiteks vahetada raskem raskus kergema raskuse vastu. Teha üldse ilma hantli või lisaraskuseta, jooksu asemel kõndida jne. Selleks on alati treener, kes pakub variante, mis sobiks nii algajale kui ka edasijõudnule.

7. Kuidas saavad treenerid olla toeks inimesele, kes alustab treenimisega?

Treener näitab eeskuju ja eri võimalusi ning abistab. Personaaltreeneriga on lihtsam, kuna tema jälgib inimese protsessi algusest peale ja teab tagasilööke ja arenguid, et paremini aidata. Rühmatreeneri abi on natukene keerulisem, sest temaga kohtutakse ainult rühmatrennis, kuid alati saab oma murega ka tema poole pöörduda.

8. Mida peaks treenimisega alustanu toitumises silmas pidama?

Siin on ühest nõu raske anda, sest toitumine on väga individuaalne. Lähtume alati mitmekülgsest ja n-ö päris toidust. Ükski imetoit või toidulisand päris sööki ei asenda. Ka siin tasub küsida professionaali nõu ehk toitumisnõustaja abi. Kaloraaž on ja ainete vajadused on inimestel erinevad ning seda saab määrata ainult individuaalselt. Hea oleks ka kõikidest imedieetidest eemal hoida. Ükski asi ei kao ära üleöö ja seda uskuda ei tasuks.

9. Kuidas saavad lähedased inimesed olla toeks inimesele, kes alustab treenimisega?

Mina soovitan innustada ja mitte kärpida motivatsiooni. Miks sa nii palju treenid või jälle lähed trenni - see on väga demotiveeriv ja panebki ehk oma trennist loobuma. Valikuid tuleb alati teha ja laseme inimesel sportida. Alati saab pere, elukaaslase trenni kaasa kutsuda või jooksurajale ja seepärast ei pea ühine aeg möödumata jääda.
Treeningust saadavat emotsiooni saab inimene ise hinnata ja keegi ei tohiks seda ära võtta. Trenn on mõnus ja see pärastine tunne on veelgi toredam. Trenn teeb õnnelikuks!

10. Mis on parim nipp, mis aitab hoida järjepidevalt treenimise motivatsiooni kõrgel?

Tulemused ja hea enesetunne. Kui jalga mahuvad järsku püksid, mis viimased kaks aastat pole läinud…. Kui sõbrad-tuttavad teevad komplimente, kui näiteks lastega jõuab rohkem koos joosta, Tervis läheb paremaks, rõõmus on olla. See kõik motiveerib. Hea oleks ka mõelda tulevikule, sest regulaarne liigutamine vähemalt 30 min päevas hoiab meele ja keha noorena ja haiguste riskid vähenevad. Ehk mida paremat võiks veel tahta.