Foto: Pixabay
Ühe levinuima järgi neist jaotume ektomorfideks ehk kõhnakesteks, endomorfideks ehk ümarakesteks ja mesomorfideks ehk atleetideks. Jõusaalis ringi vaadates näemegi, et enamasti on esindatud kõik kolm kehatüüpi. Päris 100% ühe kehatüübi esindajaid on vähe, oleme enamasti kahe kehatüübi segu. Näiteks mesomorfi ja endomorfi segatüüpi inimene kaldub ülekaalulisusele, samas on ta lihaselise kehaga. Mesomorfi-ektomorfi segatüübil on ideaalne keha, mis püsib vormis ka treeninguta või vaid kerge füüsilise treeninguga.

Iga kehatüüp vajab veidi erinevat lähenemist, sest me reageerime treeningule erinevalt. Ehk kui näeme kedagi, kelle keha meile meeldib, ja arvame, et samamoodi treenides ja toitudes vormime end identseks, saame harilikult suure pettumuse osaliseks.

Ektomorf

Ektomorfi keha iseloomustavad kitsad õlad ja puusad, pikad jalad ja käed ning väike rasvaprotsent. Ektomorfil on lihtne kaalu kaotada ja seda stabiilselt kontrolli all hoida ning kehatüübist lähtudes eelistavad nad tihti aeroobsed treeningud nagu näiteks jooks, rattasõit, rulluisutamine, kiirkõnd, rühmatreeningud. Lihasmassi kasvatada on tal aga harilikult keerulisem.
Trennisoovitused kui eesmärgiks on fitness

  • Jaga kehaosad ära ja treeni ühel päeval 1–2 kehaosa.
  • Jäta treeningute vahele piisavalt pikk puhkeaeg (48–72 tundi).
  • Las treeningukavades domineerivad suured raskused ja väike korduste arv.
  • Tee 5–10 kordust ja 4–7 seeriat.
  • Ära liialda aeroobse treeninguga.

Mesomorf

Mesomorfi atleetlikku keha võib pidada ideaaliks. Tema sportliku välimuse juurde kuuluvad laiad õlad, kitsas talje ja puusad, tal on keskmisest väiksem rasvaprotsent ja kiirem ainevahetus. Mesomorfi keha allub tavaliselt kerge vaevaga igasugusele treenimisele, eriti vastupidavus- ja keha vormivatele treeningutele. Naistel väljendub mesomorfi tüüp keha liivakellakujus. Selle kehatüübi esindajad arendavad kergelt lihasmassi ja põletavad vaevata rasva, kuid ka neil pole ülekaal välistatud, sest ebatervislik toitumine ja vähene liikumine muudavad ilusat kehakuju kergelt.
Trennisoovitused kui eesmärgiks on fitness:

  • Kombineeri treeningukavas harjutusi nii väikestele kui ka suurtele lihasgruppidele.
  • Kasuta aeg-ajalt superseeriate meetodeid, et tagada treeningute mitmekesisus.
  • Muuda treeningut regulaarselt – nii selle intensiivsust, jaotust kui ka korduste ja seeriate arvu.
  • Kui eesmärgiks on vähem atleetlik keha, olgu treeninguplaan aeroobsem ja korduste arv suurem. Sellisel juhul tee 15–20 kordust seerias ning asenda sprindid ja intervalltrennid ühtlases tempos aeroobsete treeningutega.

Endomorf on ektomorfi vastand. Endomorf võib olla nii pirni- kui õunakujuline. Rasv ladestub ülakehale või puusadele. Endomorfi iseloomustab üldiselt suurem rasvaprotsent. Kõrgema rasvaprotsendiga pole aga lihased visuaalselt nähtavad. Ainevahetus võib tal olla aeglasem võrreldes teiste kehatüüpidega ja rasv ei jaotu kehas ühtlaselt, vaid kipub paigutuma kas kõhupiirkonda või tuharapiirkonda. Endomorf kaldub kaalus kergesti juurde võtma, mistõttu on tal raskem säilitada lihaselist, väikese rasvaprotsendiga keha. See pole aga võimatu, kuna peale rasvaprotsendi on tema kehal omadus ka kiirelt lihast kasvatada ning see on talle abiks ka kaalulangetusel ja treenimisel. Samas on valesti koostatud treeningukava korral tõesti oht jässakas välja näha. Viimane kehtib muidugi ta teiste kehatüüpide puhul.
Trennisoovitused, kui eesmärgiks on fitness:

  • Lülita treeningukavva ka mõõduka aeroobse tempoga tegevusi, nagu rattasõit, kiirkõnd või intervalltreeningud.
  • Treeningutes lähtu konkreetselt kehakujust, kui alakeha on oluliselt domineerivam, siis võid alakeha lihastreeningutes hoidagi korduste vahemik kõrge ning panustada ülakeha lihasproportsiooni muutmisele.
  • Kui aga kehakuju on pigem õun ja jalad ülakehast peenemad siis võiksid lihastrennides treenida alakeha ka väikeste korduste vahemikus.

Allikas: Egle Eller-Nabi fitnessiblogi