Stopptoober
Viimastel aastatel on teadlased üle maailma vaielnud selle üle, kas e-sigaretid suunavad inimesi suitsetama või hoopiski suitsetamise juurest eemale. Vaidlus selle üle on teadlased niimoodi tülli ajanud, et mitmete riikide ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) vahel on käimas lausa kaevikusõda.

Suurbritannia teadlaste enamus leiab, et e-sigaretid aitavad inimestel suitsetamisest loobuda. Seda kinnitavad ka igakuised uuringud, mille järgi on pea kõik e-sigareti kasutajad praegused või endised suitsetajad. Inglismaal on kõige populaarsem suitsetamisest loobumise vahend just e-sigaret ja seda juba 2013. aastast alates. Viimase kümmekonna aasta jooksul on mitu miljonit Suurbritannia suitsetajat e-sigareti abil suitsetamisest loobunud ja seejärel lõpetanud ka e-sigareti kasutamise. Just nendele andmetele tuginedes leiavad Ühendkuningriigi teadlased, et e-sigaretid on värav suitsetamisest loobumiseks.

Samas on maailmas teadlasi, kes arvavad, et e-sigaretid hoopis meelitavad inimesi ja eriti just noori suitsetama. Sellised teadlased on haaranud juhtohjad Maailma Terviseorganisatsioonis ja kasutavad selle organisatsiooni mõjuvõimu oma tahte pealesurumiseks. Kui aga küsida, millele tuginedes seda väidetakse, siis kõlab vastuseks, et vajalikud andmed on tulemas. Kuidas siis nii, et seisukoht on juba olemas, aga andmed on alles tulemas?

Nii üllatav kui see ka ei tundu, siis WHO-le on appi tõtanud riigid, mis on maailma suurimad tubakakasvatajad ja kus tootmine kuulub suures osas riigile. Ühtlasi on need ka suurimate suitsetajate arvu ja suitsetamiskahjudega riigid, näiteks India. Seal keelati aasta alguses e-sigaretid täielikult ära, mistõttu on suur tõenäosus, et suitsetajad, kes alles alustasid e-sigareti abil suitsetamisest loobumisega, ei saa enam e-sigarette osta ja haaravad taas tavaliste sigarettide järele. Need inimesed on WHO jaoks sobiv tõestus, et e-sigaret meelitab inimesi suitsetamise juurde. Jäetakse aga ütlemata, et need inimesed olid juba varem suitsetajad ja proovisid e-sigareti abil suitsetamisest loobuda. Nii saab WHO endale vajaliku tõestusmaterjali ja India säilitab riiklikust tubakatööstusest tuleva kasumi.

Maailmas neutraalset positsiooni hoida prooviv Kanada on hüpanud ühelt seisukohalt teisele. Veel paari aasta eest oldi arvamusel, et e-sigaretid aitavad inimestel suitsetamisest loobuda ja neid tuleb mõistlikult reguleerida. See aga ei meeldinud WHO ametnikele, kes hakkasid Kanadat survestama ja nõudsid plaanitust karmimaid regulatsioone. Nii ka läks, kuid alles hiljuti teatas Kanada terviseamet, et uuringute tulemuste analüüsimisel on tehtud vigu ja tegelikult näitavad need, et e-sigaretid ei suuna inimesi suitsetamise juurde, vaid hoopis eemale. Sellest tulenevat korrigeeris amet ka oma arvamust e-sigarettide suhtes ja plaanis on esitada ettepanek e-sigarettide regulatsiooni muutmiseks.

Üks eesrindlikumaid suitsuvabaks riigiks pürgijaid maailmas on Uus-Meremaa, mis on korduvalt kinnitanud e-sigarettide olulisust selle eesmärgi saavutamise juures. Riigil on plaanis saada aastaks 2025 suitsuvabaks, kuid viimaste aastate arenguid silmas pidades võib eesmärgi saavutamine edasi lükkuda, sest järjest vähemaks on jäänud suitsetajaid, kes prooviksid sellest pahest loobuda. Kohalikud teadlased on teinud ettepaneku muuta seadusi nii, et need motiveeriks suitsetajaid e-sigarette proovima ja selliselt suitsetamisest loobuda. Naaberriigis Austraalias käib samas arutelu selle üle, kas e-sigaretid võiksid olla müügil apteegis ja kas perearstid peaksid aktiivselt pakkuma e-sigareti abil suitsetamisest loobumist oma suitsetajatest patsientidele.

Uus-Meremaa terviseministeerium toetab e-sigaretti suitsetamisest loobumise vahendina.

Kontrastina võib välja tuua Tai, kus e-sigaretid on keelatud. Jäädes vahele e-sigareti kasutamisega, ootab ees kopsakas trahv ja kuni kümneaastane vanglakaristus. Tai valitsus on keeldu põhjendanud sooviga kaitsta oma rahva tervist. Tundub üllas, kuid tegelikult kaitstakse riiklikku tubakatööstust, mille tulud moodustavad suure osa kogu riigi eelarvest.

Tulles tagasi Euroopasse, siis ka Itaalias nähakse e-sigaretil olulist mõju suitsetamise leviku piiramisel. Seal otsustas valitsus, et e-sigaretid peavad olema kättesaadavad ka eriolukorra ajal, et inimesed, kes on e-sigareti abil suitsetamisest loobunud või loobumas, saaksid e-sigareti kasutamist jätkata. Eestis e-sigareti kasutajatele analoogset lahendust ei võimaldatud ja seetõttu ei ole imestada, et osa seniseid e-sigareti kasutajaid naasis suitsetamise juurde. Küll aga on Eestil plaanis muuta aktsiisiseadust nii, et see soodustaks e-vedelike ostmist kodumaalt, mitte piirikaubandusest ja mustalt turult.

Mujal Euroopas oodatakse elanikkonna uuringute tulemusi, et hinnata selle järgi e-sigarettide mõju suitsetamise leviku vähendamisele. Häid tulemusi on selles näidanud juba ennist mainitud Suurbritannia, lisaks Holland, Island ja Norra. Neis riikides on suitsetajate arv oluliselt vähenenud ja seda seostatakse tugevalt just e-sigarettidega.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et mitmed riigid on suutnud nutikalt e-sigarette ära kasutada, et liikuda kiiresti suitsuvaba riigi poole ja hoida oma rahva tervist. On ka riike, kes on e-sigaretid ära põlanud, et kaitsta oma riiklikku tubakatööstust, mitte rahva tervist, nagu võiks eeldada. Samas on ka riike, kes ei soovi üle reguleerida ega kiirusta seetõttu regulatsioonidega, mis vähendavad suitsetamisest loobumise võimalusi. Oodatakse täiendavaid andmeid, et teha teadmispõhiseid otsused.