Foto: Pixabay
Millised on sinu suhted toiduga: naudid iga suutäit või loed viimsetki kilokalorit? Kas tunned ära, milline kuuest sööjatüübist oled sina? Toitumisnõustaja Erle Jõema õpetab oma nõrkusi tugevusteks pöörama.

Sööja tüüpidest loe järgmiselt lehelt!


Ülesööjatel on probleeme portsjonite suuruste kontrollimisega. Toitumisnõustaja Erle Jõema nendib: „Ülesööjad langevad kergemini varjatud ahvatluste lõksu, seetõttu söövad nad päeva jooksul või ühel toidukorral oluliselt — isegi kordades — rohkem kaloreid, kui nende keha vajaks, nii võibki aja jooksul jõuda kaalutõusuni. Liigsöömisele võib viia ka see, kui lastel kästakse alati taldrik tühjaks süüa. Algselt teevad lapsed seda vanemate rõõmustamiseks või ka hirmust, kuid hiljem on nad ise altimad sööma suuremaid koguseid, mis võib viia jällegi liigsöömiseni.“ Ülesöömine pole sugugi tervislik. See võib kaasa tuua kõhupuhitust, kõhulahtisust, gaase ja krampe.

Toitumisnõustaja Erle Jõema soovitab:
  • Kui kaldud toiduahvatlustele kergekäeliselt järele andma, vii need nägemisulatusest kaugemale.
  • Varu koju ja töö juurde tervislikke vähetöödeldud toite ja vahepalu, millest saad ise valmistada oma maitsele vastavad road.
  • Näiteks on vahepalana hea valik üks õun ja pisut mandleid.
  • Kõik liigselt töödeldud, palju rasva ja suhkruid sisaldavad toidud, nagu saiaksesed, küpsised, kommid, šokolaadid jms, tasub jätta poeriiulile. Need küll täidavad kõhtu, kuid jätavad keha nälga, kuna puudu jääb vajalikest mikrotoitainetest — see tekitab erinevaid isusid ja soovi kaloreid üle tarbida.
  • Liigsöömishoogude kontrolli all hoidmiseks on oluline regulaarselt süüa ehk kolm põhitoidukorda (hommiku-, lõuna- ja õhtusöök) ning kaks kuni kolm vahepala päevas. Nii on veresuhkru kõikumised väiksemad ja lihtsam ohjata õhtuseid söömishooge.
  • Ülesööjatele on keerulisim aeg just õhtu, mil kiputakse kogustega kõvasti liialdama. See juhtub, kui oled kiirel tööpäeval vahele jätnud hommiku- ja vahel ka lõunasöögi, rääkimata vahepaladest. Siis on õhtuks nälg suur ja poes kuhjatakse korvi kiirelt valmivaid poolfabrikaate ja maiustusi. Koju jõudes lõpetatakse söömine sageli alles siis, kui kõik ostetu on otsas.
  • Planeeri oma päevane toitumine nii, et kõik toidukorrad kindlasti söödud saaks. Enne poodiminekut võtta väike vahepala, et vältida näljast tulenevaid emotsioonioste.


Sööja tüüpidest loe järgmiselt lehelt!


Oled stressis ja kurb? Kui sa avastad, et selliste tunnete ajal on su käsi küpsisepurgis, oled sa ilmselt emotsionaalne sööja. Paljud inimesed tõmbavad toidu ja rõõmu vahele võrdusmärgi ning söövad selleks, et tõsta tuju. Toitumisnõustaja Erle Jõema ütleb: „Toit ja emotsioonid on omavahel tugevalt seotud. Peolaual on heal söögil-joogil kindel koht, samas seostuvad peod ka positiivsete emotsioonide ja õnnetundega. Täiskasvanuikka jõudes on alateadlikult tekkinud arusaam, et hea toit suudab pahameele või kurbuse eemale peletada. Nii kipuvadki emotsionaalsed sööjad oma raskete tunnete tegelike põhjustega tegelemise asemel lohutust hoopis toidust otsima.“ Kui seda mõnikord teha, pole hullu, aga kui sa pidevalt kasutad toitu meeleolu parandamiseks, koormad oma keha liigse toiduga. Selline olukord võib viia kaalutõusuni, mis toob omakorda kaasa suure ohu haigestuda diabeeti või südamehaigustesse.

Toitumisnõustaja soovitab:
  • Toit preemiaks või lohutuseks ei ole hea mõte. Lapsevanemana võid nii tahtmatult sillutada oma laste teed emotsionaalse söömise juurde. Näiteks mõjutades last oma tuba koristama või kontrolltöö jaoks pingutama, pakkudes preemiaks tema lemmikjäätist, võib see täiskasvanuikka jõudes muutuda harjumuseks. Ka siis soovib inimene ennast hea töö puhul tunnustada või hoopis halva päeva paremaks muuta, lubades näiteks mõne suurema karbi jäätist. Igasugused preemiad, karistused ja lohutamised võiks hoida toidust lahus.
  • Kui oled emotsionaalne sööja, tasub eelkõige emotsioonidega tegeleda ja leida toidust mitte sõltuvad lahendused.
  • Võid leiutada endale uued tervislikumad lohutustoidud: kui varem lohutasid end näiteks jäätisega, siis nüüd lisa sellele maitsvaid marju ning vähenda jäätise osa. Nii võib juhtuda, et uueks emotsioonitoiduks saavad hoopis marjad, mis vägagi tervislikud ja head ka normaalse kehakaalu tagamiseks.


Sööja tüüpidest loe järgmiselt lehelt!


Kui tööl on kiire või oled stressis, võib tihti juhtuda, et unustad süüa. Tagantjärele sööd aga palju rohkem ning teed ebatervislikke valikuid. Keha pole loodud korrapäratuks toitumiseks ning sellepärast võivad tekkida kaalumured, probleemid kõhunäärmega ja muret võib tekitada ka madal veresuhkur. Erle Jõema toonitab, et vahele jäänud toidukordadest tulenev veresuhkru langus mõjutab meeleolu kõikumisi, ärritust, väsimust ja keskendumisraskusi.

Toitumisnõustaja soovitab:

  • Tervisliku toitumise alustala on regulaarne söömine ehk 5-6 toidukorda päevas. Kui sa pole harjunud sööma kolme põhitoidukorda ja nende vahele võtma ka vahepala, siis nõuab see algul tõesti pingutust. Selle teeb lihtsamaks järgmise päeva toidukordade ette planeerimine: mõtle läbi hommiku- lõuna- ja õhtusöögid nii koostiste kui ka kellaaegade osas. Samuti tee vahepaladega.
  • Kui oled hommikune kiirustaja, kel kombeks maksimaalselt kaua magada ning söömiseks tavaliselt aega ei jäta, siis söö lihtsalt ja kiirelt valmivaid toite, mida on võimalik ka autosse/ bussi kaasa võtta. Näiteks smuuti marjadest, puu- ja lehtviljadest. Mingit valmistamisaega ei nõua ka lihtsalt puuvilja söömine.
  • Kui soovid midagi toekamat võtta, siis te õhtul valmis paar täisteravõileiba lehtsalati ja tomati-kurgiga või leota üleöö toortatart, millest saab hommikul segada kokku maitsva toorpudru.
  • Kui kodus pole aega süüa, saad ehk hommikusöögi tööle kaasa võtta.
  • Hea on läbi mõelda, varuda ja hoida võimalikult nähtava koha peal päevased vahepalad. Nii on need pidevalt silme all ja mõjuvad isu tekitavalt.
  • Võid panna ka telefoni meeldetuletuse saabuva toidukorra kohta. Olles mõnda aega regulaarselt söönud, hakkab keha sellega harjuma ja mõne aja pärast annab tühi kõht lähenevast toidukorrast juba ise märku.


Sööja tüüpidest loe järgmiselt lehelt!


Kas sul oli eesmärgiks süüa vaid mõni komm, kuid siis avastad, et oled kogemata söönud ära terve paki? Erle Jõema nendib: „Vahel söövad valimatult ja liiga suuri toidukoguseid paljud inimesed. Näiteks jõululauas kuhjatakse taldrikule piiramatult hõrgutisi. Peomeeleolus ei pandagi tähele, et söödud kogused saavad väga suured.“

Probleem tekib siis, kui selline toitumisviis saab harjumuseks. Valimatu sööja sööb tavaliselt telekavaatamise ajal, mõistmata, kui palju ta tegelikult sel hetkel toitu tarbib. See juhtub enamasti selliste toitudega, mis sisaldavad ohtralt suhkrut, rasva ja soola. Sellise sõltuvust tekitava toidu söömisel kaotad enese üle kontrolli, mis võib omakorda viia emotsionaalse toitumise ja teiste terviseprobleemideni.

Toitumisnõustaja soovitab:
  • Söömine televiisori ees või kontorilaua taga tööd edasi tehes hajutab tähelepanu muudele tegevustele ning inimene ei tajugi ära söödud koguste suurust. Nii toitudes jääb saamata nauding söömisest, sest ei keskenduta toidu maitsele, tekstuurile, lõhnale ja välimusele. Igal toidukorral, ka vahepalu süües, tasub võtta selleks aega, minna eemale arvutist, televiisorist ning süüa oma eine teadlikult ja rahulikult.
  • Kui keskendud sellele, mida sööd, on suurem ka toidust saadav nauding ja tunned paremini ära hetke, mil tekib täiskõhutunne, et söömine lõpetada. Ideaalis peaks igat suutäit närima 33 korda ja see peaks olema keskendunud tegevus. Nii on ka söögist saadav kasu palju suurem, sest toitained imenduvad paremini, ei teki seedevaevusi.
  • Hea oleks leida vähemalt üks kord päevas aeg, mil kogu pere istub ühiselt söögilaua taha ning arvuti, TV ja nutitelefonid selleks ajaks unustatakse.
  • Söömise ajaks jäetakse kõrvale pereprobleemid, olgu need siis vanemate omavahelised või lastega seotud. Ei tasu hakata söögilauas arutama kehvasti läinud kontrolltöö põhjusi või mõnd muud muret, sest see võib lastes tekitada soovi kiirelt söömine lõpetada ja lauast lahkuda. Kuna kõht jääb nii korralikult täis söömata, siis hiljem tehakse seda arvuti või televiisori ees. Nii see harjumus kujunebki.


Sööja tüüpidest loe järgmiselt lehelt!


Üks põhjus, miks inimesed ei söö piisavalt, võib olla hirm kaalutõusu ees. Teine põhjus võib peituda aga selles, et inimene ei tea ega tunneta nälja sümptomeid. Alasööjad ei tunneta enam nälga või nad lihtsalt ignoreerivad seda tunnet. Samuti võivad nad lõpetada söömise enne, kui nende toitainete vajadused on täidetud. Selline probleem võib olla haprate juuste, kahvatu naha ja kehva verevarustuse põhjustaja.

Toitumisnõustaja soovitab:
  • Siingi on üheks lahenduseks regulaarsed söögikorrad, et päeva peale kokku 5-6 korda. Nii toitudes hakkab keha juba ise märku andma lähenevast söögikorrast.
  • Vaata üle söödud toidu kogus ja kaloraaž. Kui see jääb päeva jooksul liiga väikeseks, siis ainevahetus aeglustub ja kehale vajalikud toitained jäävad saamata.
  • Isu söögi järele väheneb, kui toidusedelist jäetakse välja süsivesikud ja nende arvelt suurendatakse valgu ja rasva osakaalu. See annab küll kaalulangetuse osas hea efekti, kuid tervise seisukohalt on halb mõte. Süsivesikud on need, mis seeduvad kiiremini ja nii tekib ka näljatunne rutem.
  • Kui on hirm kaalutõusu ees, pole vaja mitte süsivesikuid vältida, vaid jälgida nende kvaliteeti ja söödud koguseid. On suur vahe, kas tarbida rafineeritud või rafineerimata toite, sest nende mõju veresuhkrule on erinev.
  • Head süsivesikud, mida oma toidusedelisse liita, kartmata mõistliku tarbimise juures kaalutõusu, on täisterakaerahelbed, täisterapasta, pruun basmati riis jmt.
  • Alatoitumine on vahel ka psühholoogiliste põhjustega. Näiteks võivad muidu ebakindlad inimesed saada julgustust teadmisest, et nad suudavad kontrollida oma söömist. Nad on järginud väga kalorivaest ja tasakaalustamata menüüd, mis on viinud kaalukaotuseni, samuti on kadunud söögiisu. Lahendusi aitavad leida pigem psühholoogid ja väga oluline on ka lähedaste toetus ja suhtumine, et toetada enesehinnangut.
  • Alatoitumise taga võivad olla ka söömishäired, näiteks anoreksia. See on raske haigus ja vajab kindlasti arsti, psühholoogi ja toitumisnõustaja toetust.


Paljud inimesed arvavad, et kui nad söövad rämpstoitu, aga jäävad siiski ilusti lubatud kalorite piiresse, on nad toiminud õigesti. Selle asemel, et lihtsalt tervislikult toituda, loevad paljud inimesed pingsalt kaloreid. Erle Jõema ütleb: „Selleks, et kehakaal oleks normis, energiatase ja meeleolu head, on väga oluline toituda tervislikult ja tasakaalustatult. Päeva jooksul on vajalik süüa kõik põhitoidukorrad ja kindlasti ka vahepalad, et ära hoida veresuhkru liigne kõikumine. Kui toidulaual on piisavalt puu- ja köögivilju, lisaks ka kaunviljad ja toit on rafineerimata, siis pole vajadust pingsalt kaloreid lugeda.“ Madal veresuhkrutase võib kaasa tuua väsimuse ja mõistusevastase käitumise.

Toitumisnõustaja soovitab:

  • On suur vahe, kas saame kalorid kahjulikest rasvadest või hoopis kehale väga vajalikest oomega-3-rasvhapetest. Kaloreid annavad need ühtemoodi, kuid keha kasutab väga erinevalt, esimesed soodustavad erinevate haiguste teket, teised aga vastupidi, aitavad neid ennetada.
  • Kui lugeda vaid kaloreid, siis kiputakse toidus süsivesikuid liigselt piirama. See aga võib põhjustada hea tuju hormooni serotoniini taseme langust. Serotoniin tekitab täiskõhutunde ja lõdvestab, samuti mängib rolli tujude vaheldumises, ängistuses, söömisalases käitumises, sõltuvusega seotud probleemides jms.
  • Lahenduseks ongi päeva jooksul regulaarselt süüa ja tarbida igal toidukorral ka kvaliteetseid süsivesikuid, mis hoiavad serotoniinitaseme piisava. Et see paremini õnnestuks, tasub planeerida kogu päeva toidukorrad ning vajadusel vahepalalad tööle või kooli kaasa võtta.