Foto: Pixabay
See, kas valituks osutub punane või valge liha, sõltub inimese eelistustest ja tervislikust seisundist. Üldjuhul on liha hea toitaineteallikas, sisaldades valku, tsinki ja teisi kehale vajalikke aineid. Kumba tüüpi liha võiksime aga eelistada?

Punast liha saadakse tavaliselt loomadelt, kes on suuremad, ja see sisaldab rohkem heemi sisaldavat valku müoglobiini, millest tulenebki punane värvus. Punast liha seostatakse südame-veresoonkonnahaigustega, diabeediga ja ülekaalulisusega. Mõned seostavad punast liha ka soolevähiga, sest see sisaldab rohkem küllastunud rasvu ja transrasvu kui valge liha. Kuna punases lihas on rohkem rasva, sisaldab see ka rohkem kaloreid. Samas müüakse ka väiksema rasvasisaldusega punast liha. Kasulikest ainetest sisaldab punane liha tsinki, B-vitamiini ja rauda rohkem kui valge liha. Muu hulgas omastab keha punases lihas sisalduvat rauda hästi.

Valge liha all peetakse tavaliselt silmas linnu- või kalaliha. Valge liha toon sõltub sellest, millisest kehapiirkonnast tükk pärineb. Näiteks kana puhul on kintsuliha tumedam kui rinnafilee. Liha tumeda värvuse tingib müoglobiin, mida leidub rohkem nendes kehapiirkondades, kus lihasaktiivsus on suurem. Valge liha on lahjem kui punane liha ja see sisaldab vähem rasva, mistõttu on selles ka vähem kaloreid. Valge liha mõjub hästi ka kolesteroolitasemele ja sobib kindlasti inimestele, kellel on tervise- ja seedehäired.

Hea oleks tarbida nii valget kui ka punast liha mõõdukas koguses. Mõlemal lihal on omad kasulikud omadused. Näitkeks punane liha aitab kaasa lihaskasvule, ent valge liha aitab kaasa kaalulangetamisele.

Ligi 30 grammis punasest lihast valmistatud hakklihas on ligikaudu 70 kilokalorit. Samas koguses kanalihast valmistatud hakklihas on aga 30 kilokalorit. Väidetavalt suudab keha valgest lihast kätte saada rohkem valku kui punasest lihast, kuid vahe pole märkimisväärne.

Mehed võiksid süüa päevas vähemalt 52 grammi liha ja naised 45 grammi.

Allikas: naturalnewsblogs.com