Sel põhjusel on dieediplaan saanud ohtralt kriitikat arstidelt ja toitumisteadlastelt.
Lühiajaline paastumine ei kujuta tervele inimesele erilist ohtu, ent suureks probleemiks kujuneb selle liialt pikaajaline järgimine. Rusikareeglit nn šokidieetide kohta ei ole, sest inimeste reaktsioonid ja organismi vastupidavus on täiesti individuaalsed. Kindel on, et ületada ei tohiks Beyoncé siirupipaastu kestust — mitmenädalane äärmuslik toitumine võib osutuda eluohtlikuks.
Vahtrasiirupidieeti on hakatud liigitama detoksdieetide alla. Detokskavade eesmärgiks on organismi puhastamine, kaalu langetamine on tagaplaanile jäetud. Nii ei teki inimestel kiusatust siirupijooki pikemalt juua, sest üldpuhastava kuuri tegemiseks piisab lühikesest perioodist. Tervise säästmiseks piirdutakse mõnikord ka ühe päevaga, mil kõik toidukorrad asendatakse 1–2 klaasi siirupijoogiga.

Pea nõu arstiga


Vaatamata kriitikale on vahtrasiirupidieet muutunud küllalt populaarseks. Kiidetakse selle keha puhastavat toimet, siirupijoogi meelierutavat maitset ja kiirelt saabuvaid tulemusi. Tülikate kõrvaltoimetena on välja toodud väsimust, sagedasi meeleolumuutusi ja kõhulahtisust. Psühholoogilise külje pealt osutub raskeks söögiaegadel teistega samas ruumis viibimine, kuna toidulõhnad võivad muuta näljatunde väljakannatamatuks.

Väikese päevase kaloraaži tõttu on trenni tegemine rangelt keelatud. Kogu energia kulub keha normaalse talitluse tagamiseks. Tahke toidu puudumisel tekib kõhukinnisus, mille vältimiseks joob osa dieeditajaid lahtistava toimega teesid või soolvett.

Tõepoolest võivad äärmuslikud dieedid esmalt kaalulangust põhjustada, ent tavalise toidurežiimi juurde naasmisel tulevad kaotatud kilod suure tõenäosusega tagasi. Kui eesmärgiks on üldpuhastav kuur, siis on tähtis enne konsulteerida arstiga, et teha kindlaks võimalikud vastunäidustused.

Siirupijoogi retsept


2 l vett
200 ml sidrunimahla
300 ml vahtrasiirupit
1 tl Cayenne’i pipart

Menüü rikastaja

Vahtrasiirupi ahvatlevalt magusast maitsest ja tervisele tuge andvatest toitainetest osa saamiseks ei pea ette võtma äärmuslikku dieedikava. Toidulauda rikastav vahtrasiirup sisaldab ühe annuse kohta paraja koguse mangaani. Tegu on vajaliku mikroelemendiga, mis on asendamatu kaastegur mitmete ensüümide tegevuses. Need ensüümid osalevad energia tootmises ja antioksüdantsetes kaitsemehhanismides. Uuringud on näidanud, et mangaanipuudusega täiskasvanutel on alanenud nn hea kolesterooli tase. Vaid 30 ml vahtrasiirupit katab päevasest mangaanivajadusest 22%.
Vahtrasiirup sisaldab ka tsinki, mis on samuti inimesele vajalik bioelement. Lisaks antioksüdantsetele omadustele võib tsink aidata pidurdada ateroskleroosi arengut. Seda mineraalainet on vaja veresoonte sisepinda katvate ehk endoteelirakkude funktsioneerimiseks. Peale selle aitab tsink vältida endoteelirakkude kahjustumist nn halva kolesterooli ja teiste oksüdeerunud rasvade mõjul. Seega on nii mangaan kui ka tsink südame tervisele väga olulised.
Inimese kudedest leidub tsinki kõige rohkem eesnäärmes, mistõttu on selle tarbimine meestele eriti tähtis. Mineraalaine madal tase organis on seotud suurema eesnäärmevähi riskiga. Muu hulgas võib tsingivaegus esile kutsuda maitse- ja lõhnatundlikkuse kadumist, juuste väljalangemist, isutust ja nahaprobleeme.

Vahtrasiirupit valides peab pakendilt uurima, et tegu oleks naturaalse tootega. Tihtilugu on selle nime all saadaval ebakvaliteetsed tooted, alles lähemal uurimisel selgub, et tegu on “vahtrasiirupimaitseliste” magustajatega. Avamata vahtrasiirupit võib hoida jahedas ja kuivas kohas, kuid juba avatud pakendi peaks asetama külmkappi.

Igapäevaselt võib vahtrasiirupit tarvitada lauasuhkru asendajana, näiteks tee ja kohvi sees. Siirup annab suhkruga võrreldes mitmekülgsema maitseelamuse koos tervisele vajalike ainetega. Kuldpruuni siirupiga võib katta hommikust putru, müslit või maisihelbeid. Põhja-Ameerikas on vahtrasiirup väga populaarne lisand pannkookidele.

Vahtrasiirupis röstitud kana


4 suurt kanakoiba
750 g poolitatud kartuleid
2 tükeldatud väikest punast sibulat
2 tükeldatud paprikat
4 hakitud küüslauguküünt
2 sl oliiviõli
3 sl vahtrasiirupit
1 sl Dijoni sinepit
mõni oksake värsket tüümiani

Kuumuta ahi 200 kraadini. Sega suures ahjuvormis kartulid, sibulad, 2 küüslauguküünt, 1 sl õli ning osa tüümianist. Hoia 15 minutit ahjus. Samal ajal purusta viimased küüslauguküüned ning sega need vahtrasiirupi, sinepi, ülejäänud õli ja tüümianiga. Lisa ahjuvormile paprika ja kana ning pintselda liha siirupiseguga üle. Seejärel hoia ahjus veel 45–60 minutit, kuni kanakoivad on kuldpruunid ja köögiviljad pehmed. Serveerida võib värskete köögiviljadega.

Vahtrasiirupimuffinid


150 g tükeldatud Kreeka pähkleid
275 g jahu
1 tl küpsetuspulbrit
50 g kaerahelbeid
näpuotsatäis soola
130 ml piima
130 ml vahtrasiirupit
125 ml taimeõli
1 muna

Eelkuumuta ahi 190 kraadini. Sega kausis kokku Kreeka pähklid (jäta 3 sl alles), jahu, küpsetuspulber, kaerahelbed ja sool. Teises kausis sega piim, vahtrasiirup, õli ja muna. Lisa vedel segu kuivale ja sega need omavahel läbi. Tõsta tainas lusika abil paberkorvikestesse või muffinipannile. Raputa muffinid allesjäänud pähklitega üle ja küpseta ahjus 20 minutit.