Toidutalumatust on tavaliselt raskem diagnoosida kui allergiat ja selleks kasutatakse elimineerimismeetodit — menüüst hakatakse järjest välja jätma erinevaid aineid ning vaadatakse, kuidas organism käitub. Kõige levinumad toidutalumatuse liigid on laktoositalumatus ja tsöliaakia ehk gluteenitalumatus.

Toiduallergia, nagu nimestki näha, on allergia ehk keha ülitundlikkusreaktsioon, mille käivitavad spetsiifilised immuunmehhanismid. Allergiat põhjustavad allergeenid ning enimlevinud allergeeniks on valk. Arvatakse, et toiduallergial on otsene seos meie immuunsüsteemiga, ning see tekib eri teooriate kohaselt sellest, et meie immuunsüsteem on kas liiga aktiivne või tal on, nagu öeldakse, lihtsalt igav. Lihtsustatult öelduna töötab toiduallergia puhul meie enda immuunsüsteem mõne toitaine vastu ning võtab seda kui vaenlast. Allergia puhul viiakse samuti läbi elimineerimisdieete, kuid allergia välja selgitamisel on tähtsal kohal allergiatestid.

Toidutalumatuse ja toiduallergia puhul tuleb niisiis vahet teha, et esimese puhul puuduvad organismis teatud ainete seedimiseks vajalikud vahendid ning siin pole immuunsüsteemi agaruse/laiskusega midagi pistmist, samas allergia puhul osaleb protsessis just meie immuunsüsteem. Kui toidutalumatus on tavaliselt kaasa sündinud ja käib inimesega kaasas kuni surmani, siis allergiast võib inimene elu jooksul välja kasvada. Toiduallergiat esinebki rohkem väikelastel, kes saavad sellest kooliealiseks saamise paiku juba võitu. Kui allergia avaldub enne kolmandat eluaastat, siis enamikul juhul möödub see vanemas eas. Täiskasvanutel esineb toiduallergiat harvemini, kuid on siis tõsisem ning kestab elu lõpuni.

Imikueas põhjustavad enam allergiat piim, muna, nisu, oder, riis, kaer, soja, oad, herned, banaanid, kala ja veiseliha.

Mängu- ja koolieas on üheks suuremateks allergia põhjustajateks pähklid ja mandlid. Allergiat võivad põhjustada ka puuviljad (virsikud, kiivid, õunad jt) ja köögiviljad (paprika, tomat, kartul, seller jt).

Täiskasvanutel põhjustavad tihti allergiat pähklid ja mandlid ning maitseained (pipar, köömned, kaneel, sinep jt).

Kui hinnata nende kahe seisundi tõsidust, siis toiduallergia on toidutalumatusest oluliselt ohtlikum seisund.

Spetsialist selgitab

Ida-Tallinna keskhaiglas allergoloogia-immunoloogia keskust juhatav allergoloog Krista Ress selgitab toiduallergia ja toidutalumatuse teemad põhjalikult lahti.

Allergoloog Krista Ressi sõnul külvavad toidutalumatuse IgG-testid, mida laialdaselt pakutakse, vaid segadust. Ta ei soovita kellelgi hakata omal käel üht või teist toiduainet vältima – see võib tuua kaasa tervist kahjustava toitainepuuduse ja vaevuste korral raskendada õige põhjuse leidmist.

Loe lähemalt artiklist ja saad teada:

Mis on toiduallergia ja kuidas see endast märku annab?

Miks tekib toidutalumatus ja millised on selle sümptomid?

Kuidas allergiat ja toidutalumatust diagnoositakse?

Kas toiduallergiast võib välja kasvada?

Toidutalumatuse tuvastamiseks pakutakse mitmel pool tasulist testimist. Kas see on usaldusväärne?

Miks toidutalumatust ja toiduallergiat segamini aetakse?

Millal tuleks tingimata allergoloogi poole pöörduda?

Allikas: toitumine.ee

Jaga
Kommentaarid