Foto: Elevate, Unsplash
Sinep on ammustest aegadest teada-tuntud maitsetaim. Kuid sinepiseemnete eeterlikud õlid aitavad hoida ka tervist ja nooruslikkust.

Nii idamaised klassikalised vürtsid (kaneel, ingver, muskaat, vürts, nelk, pipar, loorber jt) kui ka kodumaised ürdid (petersell, till, kurgirohi, loorberileht, majoraan, pune, küüslauk, sibul jt) sisaldavad eeterlikke õlisid, mille tõttu on neist igaühel oma eripärane lõhn ja tugev maitse. Läbi aegade on maitsetaimi kasutatud rahvameditsiinis mitmesuguste tervisemurede leevendamiseks.
Tänapäeval on teaduslikult palju uuritud sinepiseemneid. Aina rohkem leiab kinnitust nende võime inimese tervist hoida ja parandada.

Eeterlike õlide maagia
Omapärase maitse ja lõhna annavad sinepiseemnetele eeterlikud õlid. Laboris on suudetud musta sinepi seemnete õlist eraldada 36–75 komponenti, kusjuures paljud neist esinevad eri taimedel, osal on neid suuremal, osal vähemal määral.
Eeterliku õli hulk sõltub taime kasvufaasist ja -tingimustest, selle tekkimine on taimele vajaliku ainevahetusprotsessi osa. Teaduslike uuringutega selgitatakse välja, milline neist taime füsioloogilistest komponentidest kõige intensiivsemalt inimorganismi mõjutab ning kuidas see aitab tervist hoida ja taastada.
On selgunud, et täisküpsenud sinepiseemnetes leiduvatel eeterlikel õlidel on mikroobidevastane ja antioksüdatiivne toime. Eelkõige aitavad need hävitada saastebaktereid seedekulglas, aga ka toiduainetes, mida selle maitseainega eeltöödeldakse.
Ainevahetuse käigus kogu organismis toimuv hapnemine (oksüdatiivsus) on vananemisprotsessi alus. Antioksüdatiivse toimega ainetel aga on võime vananemist aeglustada või isegi peatada. Kuna sinep (ja ka paljud teised maitseained) sisaldab antioksüdante, mõjub see iga päev mõistlikus koguses toidule lisatuna nooruse eliksiirina. (Mao limaskesta haiguste korral pole tugevasti maitsestatud toit soovitatav ja selles suhtes tuleks arstiga nõu pidada.)
Maitsetaimedes sisalduvad eeterlikud õlid on rasvlahustuvad, kuid need lahustuvad ka piirituses. Nende soodus efekt säilib ka pärast toiduaine mõningast kuumutamist, kuigi mingi osa eeterlikest õlidest selle käigus siiski lendub.

Sinep stimuleerib seedimist
Söögikõrvase sinepi valmistamiseks tuleb küpsed sinepiseemned pulbriks jahvatada ning saadud sinepijahule lisada jahedat vett. Kibedat maitset andvad glükosiidid on veeslahustuvad orgaanilised ühendid ja eralduvad kümmekonna minuti jooksul pärast sinepipulbrile vee lisamist. Alles selle aja möödudes on tunda söögisinepi täit lõhna ja maitset. Sinepijahu ei tohi segada kuuma veega, sest see hävitaks osa olulistest lõhna, maitset ja raviomadusi andvatest ensüümidest.
Sinepist eralduvad lõhnaained aitavad haistmismeele kaudu sööja seedeorganitel juba varakult toidu töötlemiseks valmistuda: hakkavad tegutsema süljenäärmed ning mao limaskesta rakud seavad end toidu vastuvõtmiseks valmis. See tagab omakorda, et inimene ei söö üle, sest täiskõhutunne tekib õigel ajal.
Sinepi maitsenüansid stimuleerivad süljenäärmete tööd ning toidu suus lagundamise aktiivsust, tõhustub sapi teke.
Toidu makku jõudmisel töödeldakse maitseainete abil toidumassi tavapärasest aktiivsemalt ja hävitatakse saastebakterid. Toit on tänu sellele sooltes imendumiseks märksa paremini ette valmistatud.

Sinepi kirju suguselts
Sinep on ristõieliste sugukonda kuuluv üheaastane taim ning seega sugulane kapsa, kaalika, naeri, rõika ja redisega.
* Must sinep (Brassica nigra) ehk must kapsasrohi on läbi sajandite olnud söögisinepi tooraineks Lõuna- ja Lääne-Euroopas. Maitseaineks sobivad vaid täisküpsed seemned, kuid kuna need kipuvad siis väga kergesti varisema, korjatakse saak käsitsi. Selle taime jahvatatud seemnetest saadakse parimat lauasinepit ja hinnatud Dijoni sinepit.
* Sarepta sinep (Brassica juncea) ehk sarepta kapsasrohi on naeri ja musta sinepi looduslik ristand ning ajaloo vältel söögisinepina kasutusel olnud eelkõige Indias, ka mujal Aasias ja Ida-Euroopas. See pruun sinep on väga terava maitsega.
* Kollane sinep (Brassica hirta) oli Nõukogude Liidu aladel hinnatud õlitaim ja mahedamaitselise sinepi tooraine.
* Valge sinep (Sinapis alba) on teiste sinepitega küll samas sugukonnas, kuid kuulub sinepi perekonda. See Vahemeremaade mahedamaitseline vürtsi- ja ravimtaim on Eestis umbrohuna tuntud põldsinepi lähedane sugulane.
Mida rohkem sisaldavad sinepiseemned vees eralduvaid orgaanilisi ühendeid — glükosiide –, seda tugevama maitse ja toimega on sinep. Valges sinepis on glükosiide kõige tagasihoidlikumalt.

Sinepite kuningas — Dijoni sinep
Ligi nelisada aastat tagasi töötati Prantsusmaal Dijonis välja kange sinepi retsept, mis tänapäevani on jäänud kvaliteetse ja täiusliku sinepi etaloniks. Dijoni sinep on valmistatud musta või pruuni sinepi seemnetest ning valmimata viinamarjade hapust mahlast või valgest veinist koos kooritud musta sinepi seemnetega.